Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Assessor, Ülenurme mõis, Brasch, Dücker, Filosoofiadoktor, Gustav II Adolf, Harilik lina, Igelström, Kambja vald, Karl XI, Konrad von Brasch, Krahv, Liivimaa õuekohus, Liivimaa maanõunik, Maarjamõisa mõis, Mõisavalitseja, Nüpli mõis, Polkovnik, Poola aeg, Poola kuningas, Räni alevik, Ränisaar, Rüütlimõis, Richter, Riigimõis, Rootsi kuningas, Ropka mõis, Saksa keel, Salanõunik, Sillakohus, Stackelberg, Suur reduktsioon, Talumaa, Tartu Maakohus, Tartu maakond, Tartu raad, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Tähtvere mõis, Tertsiaalrent, Tiin, Ungern-Sternberg, Vabahärra, Vasall, 1618, 1626, 1627, 1641, 1651, 1663, ..., 1682, 1699, 1712, 1721, 1744, 1756, 1758, 1790, 1800, 1803, 1806, 1845, 1860, 1868, 1875, 1879, 1889, 1892, 1900, 1913, 1919, 1919. aasta maareform. Laienda indeks (22 rohkem) »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Räni mõis ja Assessor · Näe rohkem »
Ülenurme mõis
Endise Ülenurme mõisa peahoone Ülenurme mõisapark Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm) oli 17.
Uus!!: Räni mõis ja Ülenurme mõis · Näe rohkem »
Brasch
Brasch (vene keeles Браш) on Mecklenburgist Parchimist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Räni mõis ja Brasch · Näe rohkem »
Dücker
Dücker oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Räni mõis ja Dücker · Näe rohkem »
Filosoofiadoktor
Filosoofiadoktor, lühend PhD või DPhil (ladina keeles philosophiae doctor või doctor philosophiae), on valdkonna kõrgeim akadeemiline kraad.
Uus!!: Räni mõis ja Filosoofiadoktor · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Räni mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Räni mõis ja Harilik lina · Näe rohkem »
Igelström
Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Räni mõis ja Igelström · Näe rohkem »
Kambja vald
Kambja vald on 2.
Uus!!: Räni mõis ja Kambja vald · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Räni mõis ja Karl XI · Näe rohkem »
Konrad von Brasch
Konrad Siegmund von Brasch (5. (ukj 16. märts) 1779 Tartu − 20. juuli (ukj 1. august) 1835 Ahja) oli baltisaksa põllumees ja mõisaomanik.
Uus!!: Räni mõis ja Konrad von Brasch · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Räni mõis ja Krahv · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Räni mõis ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Räni mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Maarjamõisa mõis
Maarjamõisa mõis, ka Maarjamõis (saksa keeles Marienhof) oli riigimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Räni mõis ja Maarjamõisa mõis · Näe rohkem »
Mõisavalitseja
Kurtna mõisa valitsejamaja. Mõisavalitseja (rahvasuus opman) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja.
Uus!!: Räni mõis ja Mõisavalitseja · Näe rohkem »
Nüpli mõis
Nüpli mõis (saksa keeles Knippelshof, varem Moneberge või Mynnenberg (vaadatud 23.02.2016)) oli riigimõis Otepää kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimn.shtml (vaadatud 23.02.2016).
Uus!!: Räni mõis ja Nüpli mõis · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Räni mõis ja Polkovnik · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Räni mõis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Räni mõis ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Räni alevik
Räni on alevik Tartu maakonnas Kambja vallas.
Uus!!: Räni mõis ja Räni alevik · Näe rohkem »
Ränisaar
Ränisaar (19. sajandi kaartidel Renni saar) on varasem Emajõe saar Tartus Ihaste linnaosas.
Uus!!: Räni mõis ja Ränisaar · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Räni mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Richter
Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Räni mõis ja Richter · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Räni mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Räni mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Räni mõis ja Ropka mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Räni mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salanõunik
lõkmetega (foto tehtud enne 1913) Salanõunik (vene keeles тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse III klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralleitnandi ja mereväe viitseadmirali auastmega.
Uus!!: Räni mõis ja Salanõunik · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Räni mõis ja Sillakohus · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Räni mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Räni mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Talumaa
Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.
Uus!!: Räni mõis ja Talumaa · Näe rohkem »
Tartu Maakohus
Tartu Maakohus on esimese astme kohus Eestis.
Uus!!: Räni mõis ja Tartu Maakohus · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Räni mõis ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu raad
Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.
Uus!!: Räni mõis ja Tartu raad · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Räni mõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Räni mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Räni mõis ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Tertsiaalrent
Tertsiaalrent (saksa keeles Tertsial) oli rendisuhte vorm, kus rentnik võis kokkulepitud rendisummast kolmandiku (tertsiaal) endale jätta.
Uus!!: Räni mõis ja Tertsiaalrent · Näe rohkem »
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Uus!!: Räni mõis ja Tiin · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Räni mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Räni mõis ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Räni mõis ja Vasall · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: Räni mõis ja 1618 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Räni mõis ja 1626 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Räni mõis ja 1627 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Räni mõis ja 1641 · Näe rohkem »
1651
1651.
Uus!!: Räni mõis ja 1651 · Näe rohkem »
1663
1663.
Uus!!: Räni mõis ja 1663 · Näe rohkem »
1682
1682.
Uus!!: Räni mõis ja 1682 · Näe rohkem »
1699
1699.
Uus!!: Räni mõis ja 1699 · Näe rohkem »
1712
1712.
Uus!!: Räni mõis ja 1712 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Räni mõis ja 1721 · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Räni mõis ja 1744 · Näe rohkem »
1756
1756.
Uus!!: Räni mõis ja 1756 · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Räni mõis ja 1758 · Näe rohkem »
1790
1790.
Uus!!: Räni mõis ja 1790 · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Räni mõis ja 1800 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Räni mõis ja 1803 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Räni mõis ja 1806 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Räni mõis ja 1845 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Räni mõis ja 1860 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Räni mõis ja 1868 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Räni mõis ja 1875 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Räni mõis ja 1879 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Räni mõis ja 1889 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Räni mõis ja 1892 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Räni mõis ja 1900 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Räni mõis ja 1913 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Räni mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Räni mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
