Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Alev, Amuuri korgipuu, Eestlased, Juudid, Lätlased, Leedulased, Linn, Poolakad, Räpina Aianduskool, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina järv, Räpina kihelkond, Räpina kirik, Räpina Lasteaed Vikerkaar, Räpina loomemaja, Räpina mõis, Räpina Muusikakool, Räpina paberivabrik, Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik, Räpina rajoon, Räpina sadam, Räpina tänavate loend, Räpina Vabadussõja mälestussammas, Räpina vald, Räpina-Lokuta lahing, Saksa keel, Sakslased, Sillapää loss, Sillapää lossi park, Soomlased, Tatarlased, Ukrainlased, Valgevenelased, Võhandu jõgi, Võru keel, Venelased.
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Räpina ja Alev · Näe rohkem »
Amuuri korgipuu
Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense) on ruudiliste sugukonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Räpina ja Amuuri korgipuu · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Räpina ja Eestlased · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Räpina ja Juudid · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Räpina ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Räpina ja Leedulased · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Räpina ja Linn · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Räpina ja Poolakad · Näe rohkem »
Räpina Aianduskool
Räpina Aianduskool on kutseõppeasutus Põlvamaal Räpinas.
Uus!!: Räpina ja Räpina Aianduskool · Näe rohkem »
Räpina Ühisgümnaasium
Räpina Ühisgümnaasium on Põlva maakonnas Räpinas asuv gümnaasium.
Uus!!: Räpina ja Räpina Ühisgümnaasium · Näe rohkem »
Räpina järv
Räpina järv (ka Räpina paisjärv) on Põlva maakonnas Räpina linnаs Võhandu jõel paisutatud järv.
Uus!!: Räpina ja Räpina järv · Näe rohkem »
Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
Uus!!: Räpina ja Räpina kihelkond · Näe rohkem »
Räpina kirik
Räpina Miikaeli kirik, 2011 Räpina Miikaeli kirik on luterlik kirik Räpinas.
Uus!!: Räpina ja Räpina kirik · Näe rohkem »
Räpina Lasteaed Vikerkaar
Räpina Lasteaed Vikerkaar on lasteaed Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas.
Uus!!: Räpina ja Räpina Lasteaed Vikerkaar · Näe rohkem »
Räpina loomemaja
Loomemaja, 2012 Räpina loomemaja on asutus Räpinas aadressil Pargi 31.
Uus!!: Räpina ja Räpina loomemaja · Näe rohkem »
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Räpina ja Räpina mõis · Näe rohkem »
Räpina Muusikakool
Pargi tänav 28, mille 2. korrusel tegutseb Räpina muusikakool alates 2009. aasta oktoobrist Räpina Muusikakool on muusikakool Põlva maakonnas Räpinas aadressil Pargi tänav 28.
Uus!!: Räpina ja Räpina Muusikakool · Näe rohkem »
Räpina paberivabrik
Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.
Uus!!: Räpina ja Räpina paberivabrik · Näe rohkem »
Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik
Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik (august 2015) Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik on õigeusu kirik Räpina kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Räpina linnas.
Uus!!: Räpina ja Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik · Näe rohkem »
Räpina rajoon
Räpina rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1961.
Uus!!: Räpina ja Räpina rajoon · Näe rohkem »
Räpina sadam
Räpina sadam on kutselistele kaluritele, harrastuskalastajatele ja veespordihuvilistele mõeldud sadam Raigla külas Räpina vallas Põlva maakonnas.
Uus!!: Räpina ja Räpina sadam · Näe rohkem »
Räpina tänavate loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Räpina ja Räpina tänavate loend · Näe rohkem »
Räpina Vabadussõja mälestussammas
Räpina Vabadussõja mälestussammas, 2009 Räpina Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõja langenute või kaduma läinute auks püstitatud mälestussammas Räpinas, mis avati 26.
Uus!!: Räpina ja Räpina Vabadussõja mälestussammas · Näe rohkem »
Räpina vald
Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Räpina ja Räpina vald · Näe rohkem »
Räpina-Lokuta lahing
Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.
Uus!!: Räpina ja Räpina-Lokuta lahing · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Räpina ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Räpina ja Sakslased · Näe rohkem »
Sillapää loss
Sillapää lossi peasissekäik Sillapää loss Räpinas Sillapää loss on kunagise Räpina mõisa klassitsistlikus stiilis häärber, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest.
Uus!!: Räpina ja Sillapää loss · Näe rohkem »
Sillapää lossi park
Sillapää loss ja park Parkmets Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas.
Uus!!: Räpina ja Sillapää lossi park · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Räpina ja Soomlased · Näe rohkem »
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Uus!!: Räpina ja Tatarlased · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Räpina ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Räpina ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Räpina ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Räpina ja Võru keel · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Räpina ja Venelased · Näe rohkem »
