Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Rõuged ja Süüfilis

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Rõuged ja Süüfilis

Rõuged vs. Süüfilis

Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus. Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Sarnasusi Rõuged ja Süüfilis

Rõuged ja Süüfilis on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Antikehad, Inimene, Kehavedelik, Ladina keel, Lümfisõlm, Limaskest, Maailma Terviseorganisatsioon, Maks, Nakkushaigused, Neerud, Põrn, Platsenta, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Vaktsineerimine, Veresoon.

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Antikehad ja Rõuged · Antikehad ja Süüfilis · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Inimene ja Rõuged · Inimene ja Süüfilis · Näe rohkem »

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Kehavedelik ja Rõuged · Kehavedelik ja Süüfilis · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Ladina keel ja Rõuged · Ladina keel ja Süüfilis · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Lümfisõlm ja Rõuged · Lümfisõlm ja Süüfilis · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Limaskest ja Rõuged · Limaskest ja Süüfilis · Näe rohkem »

Maailma Terviseorganisatsioon

Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.

Maailma Terviseorganisatsioon ja Rõuged · Maailma Terviseorganisatsioon ja Süüfilis · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Maks ja Rõuged · Maks ja Süüfilis · Näe rohkem »

Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Nakkushaigused ja Rõuged · Nakkushaigused ja Süüfilis · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Neerud ja Rõuged · Neerud ja Süüfilis · Näe rohkem »

Põrn

Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Põrn ja Rõuged · Põrn ja Süüfilis · Näe rohkem »

Platsenta

Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.

Platsenta ja Rõuged · Platsenta ja Süüfilis · Näe rohkem »

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon

Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

Rõuged ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon ja Süüfilis · Näe rohkem »

Vaktsineerimine

Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.

Rõuged ja Vaktsineerimine · Süüfilis ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Rõuged ja Veresoon · Süüfilis ja Veresoon · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Rõuged ja Süüfilis

Rõuged on 30 suhted, samas Süüfilis 442. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 3.18% = 15 / (30 + 442).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Rõuged ja Süüfilis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »