Sarnasusi Rõuged ja Süüfilis
Rõuged ja Süüfilis on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Antikehad, Inimene, Kehavedelik, Ladina keel, Lümfisõlm, Limaskest, Maailma Terviseorganisatsioon, Maks, Nakkushaigused, Neerud, Põrn, Platsenta, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Vaktsineerimine, Veresoon.
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Antikehad ja Rõuged · Antikehad ja Süüfilis ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Rõuged · Inimene ja Süüfilis ·
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Kehavedelik ja Rõuged · Kehavedelik ja Süüfilis ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Rõuged · Ladina keel ja Süüfilis ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Rõuged · Lümfisõlm ja Süüfilis ·
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Limaskest ja Rõuged · Limaskest ja Süüfilis ·
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.
Maailma Terviseorganisatsioon ja Rõuged · Maailma Terviseorganisatsioon ja Süüfilis ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Rõuged · Maks ja Süüfilis ·
Nakkushaigused
Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.
Nakkushaigused ja Rõuged · Nakkushaigused ja Süüfilis ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Neerud ja Rõuged · Neerud ja Süüfilis ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Põrn ja Rõuged · Põrn ja Süüfilis ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Platsenta ja Rõuged · Platsenta ja Süüfilis ·
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon
Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
Rõuged ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon ja Süüfilis ·
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Rõuged ja Vaktsineerimine · Süüfilis ja Vaktsineerimine ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rõuged ja Süüfilis ühist
- Millised on sarnasused Rõuged ja Süüfilis
Võrdlus Rõuged ja Süüfilis
Rõuged on 30 suhted, samas Süüfilis 442. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 3.18% = 15 / (30 + 442).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rõuged ja Süüfilis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: