Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Rüdiger von der Goltz ja Saksa keisririik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Rüdiger von der Goltz ja Saksa keisririik

Rüdiger von der Goltz vs. Saksa keisririik

Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant. Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Sarnasusi Rüdiger von der Goltz ja Saksa keisririik

Rüdiger von der Goltz ja Saksa keisririik on 3 ühist asja (Unioonpeedia): Peterburi, Preisi kuningriik, Weimari vabariik.

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Peterburi ja Rüdiger von der Goltz · Peterburi ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Preisi kuningriik ja Rüdiger von der Goltz · Preisi kuningriik ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Weimari vabariik

Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.

Rüdiger von der Goltz ja Weimari vabariik · Saksa keisririik ja Weimari vabariik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Rüdiger von der Goltz ja Saksa keisririik

Rüdiger von der Goltz on 72 suhted, samas Saksa keisririik 86. Kuna neil ühist 3, Jaccard indeks on 1.90% = 3 / (72 + 86).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Rüdiger von der Goltz ja Saksa keisririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »