Sisukord
63 suhted: Aleksandria Katariina, Asutav Kogu, Balti eraseadus, Baltimaad, Eesti mõisate loend, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa talurahvaseadused, Eramõis, Esimene maailmasõda, Fideikomiss, Karjamaa, Karjamõis, Kõrts, Kõrvalmõis, Kirikumõis, Kloostrimõis, Kodukariõigus, Kuramaa, Läti, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Linnamõis, Maamaks, Maapäev (rüütelkond), Maareform, Maaseadus, Mõis, Mõisapolitsei, Niit, Põld, Poolmõis, Rüütel, Rüütelkond, Riigimõis, Saaremaa (maakond), Saksa keel, Tiin, Vallakohus, Vallaseadus, Veski, Viin (jook), 10. oktoober, 1783, 18. sajand, 1802, 1804, 1865, 1866, 1869, ... Laienda indeks (13 rohkem) »
Aleksandria Katariina
Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus.
Vaata Rüütlimõis ja Aleksandria Katariina
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Rüütlimõis ja Asutav Kogu
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Vaata Rüütlimõis ja Balti eraseadus
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Rüütlimõis ja Baltimaad
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Vaata Rüütlimõis ja Eesti mõisate loend
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Rüütlimõis ja Eestimaa
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Rüütlimõis ja Eestimaa kubermang
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Vaata Rüütlimõis ja Eestimaa talurahvaseadused
Eramõis
Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.
Vaata Rüütlimõis ja Eramõis
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Rüütlimõis ja Esimene maailmasõda
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Rüütlimõis ja Fideikomiss
Karjamaa
Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.
Vaata Rüütlimõis ja Karjamaa
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Rüütlimõis ja Karjamõis
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Vaata Rüütlimõis ja Kõrts
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Rüütlimõis ja Kõrvalmõis
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Rüütlimõis ja Kirikumõis
Kloostrimõis
Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.
Vaata Rüütlimõis ja Kloostrimõis
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Vaata Rüütlimõis ja Kodukariõigus
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Rüütlimõis ja Kuramaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Rüütlimõis ja Läti
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Rüütlimõis ja Liivimaa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Rüütlimõis ja Liivimaa kubermang
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Vaata Rüütlimõis ja Linnamõis
Maamaks
Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Vaata Rüütlimõis ja Maamaks
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Vaata Rüütlimõis ja Maapäev (rüütelkond)
Maareform
320x320px Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus.
Vaata Rüütlimõis ja Maareform
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Vaata Rüütlimõis ja Maaseadus
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Rüütlimõis ja Mõis
Mõisapolitsei
Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.
Vaata Rüütlimõis ja Mõisapolitsei
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Rüütlimõis ja Niit
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata Rüütlimõis ja Põld
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Rüütlimõis ja Poolmõis
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Rüütlimõis ja Rüütel
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Rüütlimõis ja Rüütelkond
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Rüütlimõis ja Riigimõis
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Vaata Rüütlimõis ja Saaremaa (maakond)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rüütlimõis ja Saksa keel
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Vaata Rüütlimõis ja Tiin
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Vaata Rüütlimõis ja Vallakohus
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Vaata Rüütlimõis ja Vallaseadus
Veski
Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar. Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.
Vaata Rüütlimõis ja Veski
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Vaata Rüütlimõis ja Viin (jook)
10. oktoober
10.
Vaata Rüütlimõis ja 10. oktoober
1783
1783.
Vaata Rüütlimõis ja 1783
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Rüütlimõis ja 18. sajand
1802
1802.
Vaata Rüütlimõis ja 1802
1804
1804.
Vaata Rüütlimõis ja 1804
1865
1865.
Vaata Rüütlimõis ja 1865
1866
1866.
Vaata Rüütlimõis ja 1866
1869
1869.
Vaata Rüütlimõis ja 1869
1871
1871.
Vaata Rüütlimõis ja 1871
1881
1881.
Vaata Rüütlimõis ja 1881
1888
1888.
Vaata Rüütlimõis ja 1888
1900
1900.
Vaata Rüütlimõis ja 1900
1913
1913.
Vaata Rüütlimõis ja 1913
1916
1916.
Vaata Rüütlimõis ja 1916
1917
1917.
Vaata Rüütlimõis ja 1917
1918
1918.
Vaata Rüütlimõis ja 1918
1919
1919.
Vaata Rüütlimõis ja 1919
1919. aasta maareform
1919.
Vaata Rüütlimõis ja 1919. aasta maareform
1920
1920.
Vaata Rüütlimõis ja 1920
1945
1945.
Vaata Rüütlimõis ja 1945
9. november
9.
Vaata Rüütlimõis ja 9. november