Sarnasusi Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Cēsis, Foogt, Gotthard Kettler, Komtuur, Kuramaa, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Rēzekne foogtkond, Riia peapiiskopkond, Saksa ordu, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 13. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Rēzekne ordulinnus · Albert (Riia piiskop) ja Vana-Liivimaa ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Rēzekne ordulinnus · Cēsis ja Vana-Liivimaa ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Foogt ja Rēzekne ordulinnus · Foogt ja Vana-Liivimaa ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Rēzekne ordulinnus · Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa ·
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Komtuur ja Rēzekne ordulinnus · Komtuur ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Rēzekne ordulinnus · Kuramaa ja Vana-Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivimaa hertsogkond ja Rēzekne ordulinnus · Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Rēzekne ordulinnus · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Rēzekne foogtkond ja Rēzekne ordulinnus · Rēzekne foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Rēzekne ordulinnus ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Rēzekne ordulinnus ja Zygmunt II August · Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Rēzekne ordulinnus · 13. sajand ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Võrdlus Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Rēzekne ordulinnus on 115 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 5.70% = 15 / (115 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: