Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Saare-Lääne vaenus ja Taani kuningas

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Saare-Lääne vaenus ja Taani kuningas

Saare-Lääne vaenus vs. Taani kuningas

Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536. Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Sarnasusi Saare-Lääne vaenus ja Taani kuningas

Saare-Lääne vaenus ja Taani kuningas on 3 ühist asja (Unioonpeedia): Christian II, Christian III, Frederik I.

Christian II

Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Christian II ja Saare-Lääne vaenus · Christian II ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Christian III ja Saare-Lääne vaenus · Christian III ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Frederik I

Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.

Frederik I ja Saare-Lääne vaenus · Frederik I ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Saare-Lääne vaenus ja Taani kuningas

Saare-Lääne vaenus on 84 suhted, samas Taani kuningas 44. Kuna neil ühist 3, Jaccard indeks on 2.34% = 3 / (84 + 44).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Saare-Lääne vaenus ja Taani kuningas. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »