Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Saaremaa ja Vene-Liivi sõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Saaremaa ja Vene-Liivi sõda

Saaremaa vs. Vene-Liivi sõda

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar. Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Sarnasusi Saaremaa ja Vene-Liivi sõda

Saaremaa ja Vene-Liivi sõda on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Frederik II, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kuramaa piiskopkond, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Magnus, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuningas.

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Frederik II ja Saaremaa · Frederik II ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Saaremaa · Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Kuramaa piiskopkond ja Saaremaa · Kuramaa piiskopkond ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivi sõda ja Saaremaa · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Saaremaa · Liivimaa ordu ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Magnus ja Saaremaa · Magnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Rootsi ja Saaremaa · Rootsi ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Saare-Lääne piiskopkond ja Saaremaa · Saare-Lääne piiskopkond ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Saaremaa ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Saaremaa ja Vene-Liivi sõda

Saaremaa on 153 suhted, samas Vene-Liivi sõda 203. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 2.53% = 9 / (153 + 203).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Saaremaa ja Vene-Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »