Sarnasusi Saaremaa mäss ja Vabadussõda
Saaremaa mäss ja Vabadussõda on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Ago Pajur, Ajutine Valitsus (Venemaa), Balti pataljon, Bolševikud, Compiègne'i vaherahu, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Ernst Põdder, Esimene maailmasõda, Jaan Maide, Johan Laidoner, Kaitseliit, Konstantin Päts, Landesveer, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Mobilisatsioon, Nõukogude Venemaa, Novembrirevolutsioon, Oktoobrirevolutsioon, Operatsioon Albion, Peterburi, Punaarmee, Riia, Saaremaa, Saksamaa, Soomusrongide divisjon, Vabadussõda, ..., Veebruarirevolutsioon, Venemaa Keisririik, Viktor Kingissepp, Vintpüss, Virtsu. Laienda indeks (5 rohkem) »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Ago Pajur ja Saaremaa mäss · Ago Pajur ja Vabadussõda ·
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Saaremaa mäss · Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Vabadussõda ·
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Balti pataljon ja Saaremaa mäss · Balti pataljon ja Vabadussõda ·
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Bolševikud ja Saaremaa mäss · Bolševikud ja Vabadussõda ·
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Compiègne'i vaherahu ja Saaremaa mäss · Compiègne'i vaherahu ja Vabadussõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Saaremaa mäss · Eesti ja Vabadussõda ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Eesti Ajutine Valitsus ja Saaremaa mäss · Eesti Ajutine Valitsus ja Vabadussõda ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Eesti Rahvavägi ja Saaremaa mäss · Eesti Rahvavägi ja Vabadussõda ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Saaremaa mäss · Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Vabadussõda ·
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Ernst Põdder ja Saaremaa mäss · Ernst Põdder ja Vabadussõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Saaremaa mäss · Esimene maailmasõda ja Vabadussõda ·
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Jaan Maide ja Saaremaa mäss · Jaan Maide ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Johan Laidoner ja Saaremaa mäss · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Kaitseliit ja Saaremaa mäss · Kaitseliit ja Vabadussõda ·
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Konstantin Päts ja Saaremaa mäss · Konstantin Päts ja Vabadussõda ·
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Landesveer ja Saaremaa mäss · Landesveer ja Vabadussõda ·
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja Saaremaa mäss · Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja Vabadussõda ·
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) ja Saaremaa mäss · Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) ja Vabadussõda ·
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Mobilisatsioon ja Saaremaa mäss · Mobilisatsioon ja Vabadussõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Nõukogude Venemaa ja Saaremaa mäss · Nõukogude Venemaa ja Vabadussõda ·
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Novembrirevolutsioon ja Saaremaa mäss · Novembrirevolutsioon ja Vabadussõda ·
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Oktoobrirevolutsioon ja Saaremaa mäss · Oktoobrirevolutsioon ja Vabadussõda ·
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Operatsioon Albion ja Saaremaa mäss · Operatsioon Albion ja Vabadussõda ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Peterburi ja Saaremaa mäss · Peterburi ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Punaarmee ja Saaremaa mäss · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Saaremaa mäss · Riia ja Vabadussõda ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Saaremaa ja Saaremaa mäss · Saaremaa ja Vabadussõda ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saaremaa mäss ja Saksamaa · Saksamaa ja Vabadussõda ·
Soomusrongide divisjon
Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.
Saaremaa mäss ja Soomusrongide divisjon · Soomusrongide divisjon ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Saaremaa mäss ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Saaremaa mäss ja Veebruarirevolutsioon · Vabadussõda ja Veebruarirevolutsioon ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Saaremaa mäss ja Venemaa Keisririik · Vabadussõda ja Venemaa Keisririik ·
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Saaremaa mäss ja Viktor Kingissepp · Vabadussõda ja Viktor Kingissepp ·
Vintpüss
Heckler & Koch G3 Vintpüss on pikaraualine tulirelv, mis õlalt tulistamiseks on varustatud õlatoe ehk kabaga ja mille raua õõnsusse on lõigatud vintsooned ehk keermed.
Saaremaa mäss ja Vintpüss · Vabadussõda ja Vintpüss ·
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saaremaa mäss ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Saaremaa mäss ja Vabadussõda
Võrdlus Saaremaa mäss ja Vabadussõda
Saaremaa mäss on 197 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 6.28% = 35 / (197 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saaremaa mäss ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: