Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala
Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Ümera lahing, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Jumara jõgi, Kaupo, Latgalid, Läti, Läti Henrik, Lembitu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Linnusepiirkond, Mõõgavendade ordu, Novgorodi vabariik, Pihkva, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Sakala, Säde jõgi, Tālava, Teine Ümera lahing, Ugandi, Valter Lang, Võnnu muinaslinnus.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Albert (Riia piiskop) · Albert (Riia piiskop) ja Sakala ·
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Ümera lahing · Ümera lahing ja Sakala ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Sakala ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Sakala ·
Jumara jõgi
Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Jumara jõgi · Jumara jõgi ja Sakala ·
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Kaupo · Kaupo ja Sakala ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Latgalid · Latgalid ja Sakala ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Läti · Läti ja Sakala ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Läti Henrik · Läti Henrik ja Sakala ·
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Lembitu · Lembitu ja Sakala ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Sakala ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Liivlased · Liivlased ja Sakala ·
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Linnusepiirkond · Linnusepiirkond ja Sakala ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Sakala ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Pihkva · Pihkva ja Sakala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Sakala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Riia · Riia ja Sakala ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Sakala ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala · Sakala ja Sakala ·
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Ümera (ajalooline piirkond) ja Säde jõgi · Säde jõgi ja Sakala ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Tālava · Sakala ja Tālava ·
Teine Ümera lahing
Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Teine Ümera lahing · Sakala ja Teine Ümera lahing ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Ugandi · Sakala ja Ugandi ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Ümera (ajalooline piirkond) ja Valter Lang · Sakala ja Valter Lang ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Võnnu muinaslinnus · Sakala ja Võnnu muinaslinnus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala ühist
- Millised on sarnasused Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala
Võrdlus Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala
Ümera (ajalooline piirkond) on 42 suhted, samas Sakala 186. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 11.40% = 26 / (42 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ümera (ajalooline piirkond) ja Sakala. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
