Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik
Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Baieri hertsog, Brandenburgi mark, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Interregnum, Karl IV, Karl Suur, Karl V, Kölni kuurvürstkond, Kuurvürst, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Philipp (Saksa kuningas), Rooma, Rudolf I (Saksa kuningas), Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Tšehhi kuningriik, Trieri kuurvürstkond, 12. sajand, 13. sajand.
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Saksa-Rooma keiser · Baieri hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma keiser · Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksa-Rooma keiser · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Interregnum ja Saksa-Rooma keiser · Interregnum ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksa-Rooma keiser · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Saksa-Rooma keiser · Karl Suur ja Saksamaa kuningriik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksa-Rooma keiser · Karl V ja Saksamaa kuningriik ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma keiser · Kölni kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma keiser · Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksa-Rooma keiser · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Philipp (Saksa kuningas) ja Saksa-Rooma keiser · Philipp (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Rooma ja Saksa-Rooma keiser · Rooma ja Saksamaa kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksa-Rooma keiser · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksa-Rooma keiser · Saali dünastia ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser · Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksa-Rooma keiser ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Saksa-Rooma keiser ja Trieri kuurvürstkond · Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 12. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Saksa-Rooma keiser · 13. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik
Saksa-Rooma keiser on 72 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 11.48% = 28 / (72 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
