Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik
Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Baieri hertsog, Brandenburgi mark, Frangi riik, Karl IV, Kölni kuurvürstkond, Kuldbulla, Kuurvürst, Mainzi kuurvürstkond, Monarh, Paavst, Pfalzi kuurvürstkond, Prantsusmaa, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksimaa hertsogiriik, Tšehhi kuningriik, Trieri kuurvürstkond, Vürst.
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Kuurvürst · Baieri hertsog ja Saksa-Rooma riik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Kuurvürst · Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Kuurvürst · Karl IV ja Saksa-Rooma riik ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Kuurvürst · Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik ·
Kuldbulla
Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).
Kuldbulla ja Kuurvürst · Kuldbulla ja Saksa-Rooma riik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik ·
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Kuurvürst ja Mainzi kuurvürstkond · Mainzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik ·
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Kuurvürst ja Monarh · Monarh ja Saksa-Rooma riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Kuurvürst ja Paavst · Paavst ja Saksa-Rooma riik ·
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Kuurvürst ja Pfalzi kuurvürstkond · Pfalzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Kuurvürst ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Kuurvürst ja Trieri kuurvürstkond · Saksa-Rooma riik ja Trieri kuurvürstkond ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik
Kuurvürst on 43 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 3.87% = 18 / (43 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
