Kiiremini kui brauser!
144 suhted: Abitegusõna, Aeg, Afrikaat, Alamsaksa keel, Alamsorbi keel, Alsace, Alus (keeleteadus), Ametlik keel, Arv (keeleteadus), Austria, ß, Šveits, Ü, Üldnimi, Ülemsaksa keel, Ö, Öeldistäide, Ä, Baieri keel, Baltimaad, Baltisakslased, Barokk, Belgia, Bolzano provints, Brasiilia, Daativ, Düsseldorf, Eesti keel, Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta, Fleksioon, Frankfurt, Friisi keel, Germaani keeled, Grammatiline sugu, H, Heebrea keel, Hiliskeskaeg, Hollandi keel, Ida-Uus-Britannia provints, Indoeuroopa keeled, Inglise keel, IPA, Isik, Itaalia, Itaalia keel, J, Jidiši keel, Johann Christoph Adelung, Johann Wolfgang von Goethe, Kasahstan, ..., Käändsõna, Kääne, Kõnekeel, Kõneviis, Kõrvallause, Keel, Keelesaar, Keeletüpoloogia, Kesk-Baieri murre, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Kesksaksa keel, Kirjakeel, Kolonisatsioon, Kreeka keel, Krefeld, Kreoolkeel, Ladina tähestik, Läänegermaani keeled, Lõuna-Baieri murre, Leipzig, Leipzigi Ülikool, Letseburgi keel, Liechtenstein, Liitsõna, Lorraine, Luksemburg, Madalmaad, Majuskel, Martin Luther, Mönchengladbach, N, Namiibia, Neuss, Nimetav kääne, Nimisõna, Norra keel, Omadussõna, Omasõna, Omastav kääne, Paapua Uus-Guinea, Pagulane, Põhja-Baieri murre, Põhja-Saksamaa, Pealause, Pidžin, Poola, Poola keel, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Prefiks, Raadioside, Regionaalkeel, Riigikeel, Romanši keel, Rumeenia, Saksa laenud eesti keeles, Saksakeelne kirjandus, Saksamaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Sõnajärg, Sõnamoodustus, Sõnavara, Seitsmeaastane sõda, Sihitav kääne, Sihitis, Sileesia keel, Slaavi keeled, Slovakkia, SVO, Taani, Taani keel, Taani-Norra, Tasandik, Tšehhi, Teaduskeel, Tegumood, Teine maailmasõda, Televisioon, Texasdeutsch, Trento provints, Ungari, Vaud' kanton, Võõrsõna, Venemaa, Venezuela, Vulgaarladina keel, Walter Benjamin, Wittenberg, 17. sajand, 19. sajand, 1984, 1990, 20. sajand. Laienda indeks (94 rohkem) »
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Uus!!: Saksa keel ja Abitegusõna · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Saksa keel ja Aeg · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Saksa keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Saksa keel ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Alamsorbi keel
Alamsorbikeelne teeviit Dissenis Alamsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Brandenburgi liidumaal Cottbusis ja mõnedes selle ümbruse külades, valdavalt Spree-Neiße kreisis.
Uus!!: Saksa keel ja Alamsorbi keel · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Saksa keel ja Alsace · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Saksa keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Saksa keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Saksa keel ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Saksa keel ja Austria · Näe rohkem »
ß
ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.
Uus!!: Saksa keel ja ß · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Šveits · Näe rohkem »
Ü
Ü (ü) on ladina kirja täht, mis esineb muu hulgas eesti keeles, aserbaidžaani keeles, karjala keeles, saksa keeles, ungari keeles, tatari keeles, türgi keeles ja türkmeeni keeles.
Uus!!: Saksa keel ja Ü · Näe rohkem »
Üldnimi
Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna, mis tähistab mingite esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget.
Uus!!: Saksa keel ja Üldnimi · Näe rohkem »
Ülemsaksa keel
Ülemsaksa keele levila kaart Ülemsaksa keel (saksa keeles Oberdeutsch, baieri keeles Obadeitsche ja alemanni keeles Oberdytsche) on, mida kõneldakse ja kirjutatakse põhiliselt lõunapoolsel Saksamaal (Baieri ja Baden-Württembergi liidumaad) ning Austrias ja Šveitsis ning Itaalias Bolzano provintsis, vähesel määral Grand Esti idapiirkonnas Prantsusmaal.
Uus!!: Saksa keel ja Ülemsaksa keel · Näe rohkem »
Ö
Ö (ö) on ladina kirja täht, mis on saadud o-tähest diakriitilise märgi treema abil.
Uus!!: Saksa keel ja Ö · Näe rohkem »
Öeldistäide
Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.
Uus!!: Saksa keel ja Öeldistäide · Näe rohkem »
Ä
Ä (ä) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi treema abil.
Uus!!: Saksa keel ja Ä · Näe rohkem »
Baieri keel
Baieri keel (omanimetus Boarisch, saksa keeles Bairisch; ungari keeles bajor) on läänegermaani keelepiirkonda kuuluv keel, mida kõneleb suur osa Baierimaast, enamik Austriast ja Lõuna-Tiroolist (Itaalia).
Uus!!: Saksa keel ja Baieri keel · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Saksa keel ja Baltimaad · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Saksa keel ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Saksa keel ja Barokk · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Belgia · Näe rohkem »
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: Saksa keel ja Bolzano provints · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Saksa keel ja Brasiilia · Näe rohkem »
Daativ
Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.
Uus!!: Saksa keel ja Daativ · Näe rohkem »
Düsseldorf
Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Saksa keel ja Düsseldorf · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Saksa keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta
Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta on Euroopa Nõukogu eestvõttel sündinud rahvusvaheline lepe, mille eesmärk on edendada ajalooliste piirkondlike ja vähemuskeelte kaitset ja arendamist.
Uus!!: Saksa keel ja Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Saksa keel ja Fleksioon · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Saksa keel ja Frankfurt · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Saksa keel ja Friisi keel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Saksa keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Saksa keel ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Saksa keel ja H · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Saksa keel ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Saksa keel ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Saksa keel ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Ida-Uus-Britannia provints
Ida-Uus-Britannia provints on 1.
Uus!!: Saksa keel ja Ida-Uus-Britannia provints · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Saksa keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Saksa keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Saksa keel ja IPA · Näe rohkem »
Isik
Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.
Uus!!: Saksa keel ja Isik · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Saksa keel ja Itaalia keel · Näe rohkem »
J
J (väiketähena j, eesti keeles tähenimetus jott) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Saksa keel ja J · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Saksa keel ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Johann Christoph Adelung
Johann Christoph Adelung. Christian Gottfried Geyseri ofort Anton Graffi maali järgi Johann Christoph Adelung. Anton Graffi maal Johann Christoph Adelung (8. august 1732 Spantekow Anklami lähedal – 10. september 1806 Dresden) oli saksa keeleteadlane.
Uus!!: Saksa keel ja Johann Christoph Adelung · Näe rohkem »
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Uus!!: Saksa keel ja Johann Wolfgang von Goethe · Näe rohkem »
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Saksa keel ja Kasahstan · Näe rohkem »
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Uus!!: Saksa keel ja Käändsõna · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Saksa keel ja Kääne · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Saksa keel ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Saksa keel ja Kõneviis · Näe rohkem »
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Uus!!: Saksa keel ja Kõrvallause · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Saksa keel ja Keel · Näe rohkem »
Keelesaar
Võru murdealad Kraasnas, Lutsis ja Leivus Keelesaar on suurema keeleala sees olev muukeelne ala.
Uus!!: Saksa keel ja Keelesaar · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Saksa keel ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Kesk-Baieri murre
Kesk-Baieri murde leviala Kesk-Baieri murre (baieri keeles Middlboarisch, saksa keeles mittelbairische Dialekte) moodustab baieri keele murrete alarühma Austria põhjapoolsematel liidumaadel ja Saksamaa Baieri liidumaal, enamasti Ida-Alpide põhjaküljel ning Doonau ja selle lisajõe Isari madalikel.
Uus!!: Saksa keel ja Kesk-Baieri murre · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Saksa keel ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kesksaksa keel
Kesksaksa keele murded Kesksaksa keel (saksa keeles Mitteldeutsch, mitteldeutsche Dialekte või mitteldeutsche Mundarten) on rühm kõrgsaksa murdeid, mida räägitakse Reinimaalt läänes kuni Saksamaa endiste idapiirkondadeni.
Uus!!: Saksa keel ja Kesksaksa keel · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Saksa keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Uus!!: Saksa keel ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Saksa keel ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Krefeld
Krefeld (kuni 1929. aastani ka Crefeld) on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölnist põhjaloodes.
Uus!!: Saksa keel ja Krefeld · Näe rohkem »
Kreoolkeel
Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena.
Uus!!: Saksa keel ja Kreoolkeel · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Saksa keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Saksa keel ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Lõuna-Baieri murre
Lõuna-Baieri murde leviala Lõuna-Baieri murre (baieri keeles Siidboarisch, saksa keeles Südbairischer Dialekt) moodustab baieri keele murrete alarühma Austria lõuna- ja läänepoolsematel liidumaadel, Saksamaa Baieri liidumaal (Ida-Alpide põhjaküljel) ja Itaalia põhjaosas (Lõuna-Tiroolis).
Uus!!: Saksa keel ja Lõuna-Baieri murre · Näe rohkem »
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Saksa keel ja Leipzig · Näe rohkem »
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Uus!!: Saksa keel ja Leipzigi Ülikool · Näe rohkem »
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Uus!!: Saksa keel ja Letseburgi keel · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Saksa keel ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Uus!!: Saksa keel ja Liitsõna · Näe rohkem »
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Saksa keel ja Lorraine · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Saksa keel ja Luksemburg · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Saksa keel ja Madalmaad · Näe rohkem »
Majuskel
Minuskel a ja majuskel A Majuskel ehk suurtäht ehk versaal, ka kapitaal on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja suure kirjatähe kohta.
Uus!!: Saksa keel ja Majuskel · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Saksa keel ja Martin Luther · Näe rohkem »
Mönchengladbach
Mönchengladbach on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Uus!!: Saksa keel ja Mönchengladbach · Näe rohkem »
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Saksa keel ja N · Näe rohkem »
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Uus!!: Saksa keel ja Namiibia · Näe rohkem »
Neuss
Neuss on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Uus!!: Saksa keel ja Neuss · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Saksa keel ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Saksa keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Saksa keel ja Norra keel · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Saksa keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Uus!!: Saksa keel ja Omasõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Saksa keel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Paapua Uus-Guinea
Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos.
Uus!!: Saksa keel ja Paapua Uus-Guinea · Näe rohkem »
Pagulane
Venemaa pagulased oktoobris 1942 Stalingradi lähedal Ida-Preisimaalt lahkuvad põgenikud 1945. aastal Iraagi põgenikud oktoobris 2015 maabumas Lesbose saarel Kreekas Pagulane (inglise keeles refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.
Uus!!: Saksa keel ja Pagulane · Näe rohkem »
Põhja-Baieri murre
Põhja-Baieri murde leviala (oranžis) Murde täpsem leviala Põhja-Baieri murre (baieri keeles Noadboarisch, saksa keeles Nordbairische Dialekte) moodustab baieri keele murrete alarühma Saksamaal, enamasti Baieri liidumaa põhjaosas.
Uus!!: Saksa keel ja Põhja-Baieri murre · Näe rohkem »
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Uus!!: Saksa keel ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Saksa keel ja Pealause · Näe rohkem »
Pidžin
Pidžin (inglise keeles pidgin) on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel.
Uus!!: Saksa keel ja Pidžin · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Saksa keel ja Poola · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Saksa keel ja Poola keel · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Saksa keel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Saksa keel ja Prefiks · Näe rohkem »
Raadioside
Raadioside on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine raadiolainete vahendusel.
Uus!!: Saksa keel ja Raadioside · Näe rohkem »
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Uus!!: Saksa keel ja Regionaalkeel · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Saksa keel ja Riigikeel · Näe rohkem »
Romanši keel
Romanši keel kuulub romaani keelte retoromaani rühma.
Uus!!: Saksa keel ja Romanši keel · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Saksa keel ja Rumeenia · Näe rohkem »
Saksa laenud eesti keeles
Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Saksa keel ja Saksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Saksakeelne kirjandus
Saksakeelne kirjandus on saksa keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Saksa keel ja Saksakeelne kirjandus · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Saksa keel ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Saksa keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Saksa keel ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Saksa keel ja Sõnavara · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Saksa keel ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Saksa keel ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Saksa keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Sileesia keel
Sileesia keel (nimetatud ka poola keele Sileesia murdeks; sileesia: ślōnskŏ gŏdka, ślōnski, po naszymu) on indoeuroopa keelkonna lääneslaavi harusse kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Ülem-Sileesias (Poola), aga ka Tšehhis ja Saksamaal.
Uus!!: Saksa keel ja Sileesia keel · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Saksa keel ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Uus!!: Saksa keel ja Slovakkia · Näe rohkem »
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Uus!!: Saksa keel ja SVO · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Saksa keel ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Saksa keel ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Saksa keel ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Uus!!: Saksa keel ja Tasandik · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Saksa keel ja Tšehhi · Näe rohkem »
Teaduskeel
Teaduskeel on teaduses kasutatav keel.
Uus!!: Saksa keel ja Teaduskeel · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Saksa keel ja Tegumood · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Saksa keel ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Televisioon
Televisioon (lühend TV) on üks elektroonilise teabelevi vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu.
Uus!!: Saksa keel ja Televisioon · Näe rohkem »
Texasdeutsch
Texase saksa keel (saksa keeles Texasdeutsch, inglise keeles Texas German) on rühm saksakeelseid murdeid, mida põhiliselt räägiti Ameerika Ühendriikides Texase osariigi piirkonnas Texas Hill Countrys.
Uus!!: Saksa keel ja Texasdeutsch · Näe rohkem »
Trento provints
Trento provints ehk Trentino on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: Saksa keel ja Trento provints · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Saksa keel ja Ungari · Näe rohkem »
Vaud' kanton
Vaud' kantonis asuv Chilloni loss Vaud ehk Waadt on kanton Šveitsi lääneosas.
Uus!!: Saksa keel ja Vaud' kanton · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Saksa keel ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Saksa keel ja Venemaa · Näe rohkem »
Venezuela
Video Venezuela 1975. aastal loodud muusikaharidusprogrammist El Sistema Venezuela (mööndav Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Saksa keel ja Venezuela · Näe rohkem »
Vulgaarladina keel
Vulgaarladina keeleks (ladina keeles sermo vulgaris, hiljem ka Latinum vulgare) nimetatakse ladina keele standardiseerimata kõnekeelevorme, millest arenesid romaani keeled.
Uus!!: Saksa keel ja Vulgaarladina keel · Näe rohkem »
Walter Benjamin
Walter Benjamin (1928) Walter Bendix Schönflies Benjamin (15. juuli 1892, Berliin, Charlottenburg – 27. september 1940, Portbou) oli juudi päritolu Saksa filosoof, sotsioloog, kirjanduskriitik ja publitsist.
Uus!!: Saksa keel ja Walter Benjamin · Näe rohkem »
Wittenberg
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.
Uus!!: Saksa keel ja Wittenberg · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Saksa keel ja 17. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Saksa keel ja 19. sajand · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Saksa keel ja 1984 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Saksa keel ja 1990 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Saksa keel ja 20. sajand · Näe rohkem »
