Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Georg von Küchler, Ida-Preisimaa, Idarinne (Teine maailmasõda), III Germaani Soomuskorpus, Julgestusgrupp, Kertš, Kindralmajor, Krimmi poolsaar, Lämmijärv, Must meri, Narva, Narva jõgi, Narva-Jõesuu, Organisation Todt, Panther-liin, Peipsi järv, Peterburi, Pihkva järv, Riia, Saksa Riik, Sinimäed, Sinimägede lahing, Soome laht, Staraja Russa, Tannenbergi liin, Teine maailmasõda, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Võru, Veliki Novgorod, ..., Velikije Luki, Volhovi rinne, Wehrmacht, 16. armee (Wehrmacht), 17. august, 18. armee (Wehrmacht), 207. julgestusdiviis, 281. julgestusdiviis, 5. juuli, 8. juuli. Laienda indeks (10 rohkem) »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Eesti ja Väegrupp Nord ·
Georg von Küchler
Georg Carl Wilhelm Friedrich von Küchler (30. mai 1881 – 25. mai 1968) oli teise maailmasõja ajal Saksa kindralfeldmarssal ja sõjakurjategija.
Georg von Küchler ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Georg von Küchler ja Väegrupp Nord ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Ida-Preisimaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Ida-Preisimaa ja Väegrupp Nord ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Idarinne (Teine maailmasõda) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Väegrupp Nord ·
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
III Germaani Soomuskorpus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · III Germaani Soomuskorpus ja Väegrupp Nord ·
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Julgestusgrupp ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Julgestusgrupp ja Väegrupp Nord ·
Kertš
Yeni-Kale (Jenikal). Kindlus Kertši linna lähedal Teise maailmasõja mälestussammas Kertšis Pantikapaioni varemed Kertš on linn Ukrainas Krimmi poolsaare idatipus, Kertši poolsaarel.
Kertš ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Kertš ja Väegrupp Nord ·
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Kindralmajor ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Kindralmajor ja Väegrupp Nord ·
Krimmi poolsaar
Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Mangup Kale küngas, Bahtšisarai rajoonis, Zalisne küla lähistel 2017. aastal Krimmi poolsaar (kreeka keeles Ταυρική Taurikē; ukraina keeles Кримський півострів; krimmitatari keeles Qırım yarımadası; vene keeles Крымский полуостров) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.
Krimmi poolsaar ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Krimmi poolsaar ja Väegrupp Nord ·
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Lämmijärv ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Lämmijärv ja Väegrupp Nord ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Must meri ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Must meri ja Väegrupp Nord ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Narva ja Väegrupp Nord ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Narva jõgi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Narva jõgi ja Väegrupp Nord ·
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Narva-Jõesuu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Narva-Jõesuu ja Väegrupp Nord ·
Organisation Todt
Organisation Todt (lühend OT) oli Fritz Todti asutatud Saksa riiklik ehitusorganisatsioon, mis tegutses aastail 1938–1945.
Organisation Todt ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Organisation Todt ja Väegrupp Nord ·
Panther-liin
Panther-liin (Pantherstellung) oli osa Teise maailmasõja ajal Saksa riikliku organisatsiooni Organisation Todt ja Wehrmachti pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune Soome lahest Musta mereni ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist.
Panther-liin ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Panther-liin ja Väegrupp Nord ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Peipsi järv ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Peipsi järv ja Väegrupp Nord ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Peterburi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Peterburi ja Väegrupp Nord ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Pihkva järv ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Pihkva järv ja Väegrupp Nord ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Riia ja Väegrupp Nord ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Saksa Riik ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Saksa Riik ja Väegrupp Nord ·
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sinimäed · Sinimäed ja Väegrupp Nord ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sinimägede lahing · Sinimägede lahing ja Väegrupp Nord ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Soome laht · Soome laht ja Väegrupp Nord ·
Staraja Russa
Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Staraja Russa · Staraja Russa ja Väegrupp Nord ·
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tannenbergi liin · Tannenbergi liin ja Väegrupp Nord ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Teine maailmasõda · Teine maailmasõda ja Väegrupp Nord ·
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Väegrupi Nord tagalapiirkond ja Väegrupp Nord ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Võru · Väegrupp Nord ja Võru ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Veliki Novgorod · Väegrupp Nord ja Veliki Novgorod ·
Velikije Luki
Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Velikije Luki · Väegrupp Nord ja Velikije Luki ·
Volhovi rinne
Volhovi rinne (vene keeles Волховский фронт) oli Teises maailmasõjas võidelnud Nõukogude Liidu Punaarmmee Idarinde armeegrupp.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Volhovi rinne · Väegrupp Nord ja Volhovi rinne ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Wehrmacht · Väegrupp Nord ja Wehrmacht ·
16. armee (Wehrmacht)
16.
16. armee (Wehrmacht) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 16. armee (Wehrmacht) ja Väegrupp Nord ·
17. august
17.
17. august ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 17. august ja Väegrupp Nord ·
18. armee (Wehrmacht)
18.
18. armee (Wehrmacht) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 18. armee (Wehrmacht) ja Väegrupp Nord ·
207. julgestusdiviis
207.
207. julgestusdiviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 207. julgestusdiviis ja Väegrupp Nord ·
281. julgestusdiviis
281.
281. julgestusdiviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 281. julgestusdiviis ja Väegrupp Nord ·
5. juuli
5.
5. juuli ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 5. juuli ja Väegrupp Nord ·
8. juuli
8.
8. juuli ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · 8. juuli ja Väegrupp Nord ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord ühist
- Millised on sarnasused Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord
Võrdlus Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) on 220 suhted, samas Väegrupp Nord 205. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 9.41% = 40 / (220 + 205).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Väegrupp Nord. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
