Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik
Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Austria hertsogkond, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Hohenstaufenid, Innocentius III, Kaliningrad, Katoliku kirik, Ladina keel, Leedu suurvürstiriik, Osmanite riik, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Põhjala ristisõjad, Personaalunioon, Poola Kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preislased, Ristisõjad, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Tšehhi keel, Tüüringi, Ungari kuningas, Vasall, Viin, Vytautas.
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Austria hertsogkond ja Saksa ordu · Austria hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa ordu · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Saksa ordu · Habsburgid ja Tšehhi kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksa ordu · Hohenstaufenid ja Tšehhi kuningriik ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Saksa ordu · Innocentius III ja Tšehhi kuningriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Saksa ordu · Kaliningrad ja Tšehhi kuningriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Saksa ordu · Katoliku kirik ja Tšehhi kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Saksa ordu · Ladina keel ja Tšehhi kuningriik ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Tšehhi kuningriik ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Osmanite riik ja Saksa ordu · Osmanite riik ja Tšehhi kuningriik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa ordu · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksa ordu · Paavst ja Tšehhi kuningriik ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Põhjala ristisõjad ja Tšehhi kuningriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Saksa ordu · Personaalunioon ja Tšehhi kuningriik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola Kuningriik ja Saksa ordu · Poola Kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Preisi ristisõda ja Saksa ordu · Preisi ristisõda ja Tšehhi kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Preisimaa ja Saksa ordu · Preisimaa ja Tšehhi kuningriik ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Preislased ja Saksa ordu · Preislased ja Tšehhi kuningriik ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Ristisõjad ja Saksa ordu · Ristisõjad ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Saksa ordu · Saksa keel ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa ordu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa ordu ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksa ordu ja Saksamaa · Saksamaa ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Saksa ordu ja Tšehhi keel · Tšehhi keel ja Tšehhi kuningriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Saksa ordu ja Tüüringi · Tšehhi kuningriik ja Tüüringi ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Saksa ordu ja Ungari kuningas · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Saksa ordu ja Vasall · Tšehhi kuningriik ja Vasall ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Saksa ordu ja Viin · Tšehhi kuningriik ja Viin ·
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik
Saksa ordu on 221 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 6.94% = 29 / (221 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
