Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik
Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Augsburg, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Baieri hertsogkond, Brandenburgi mark, Elbe, Frangimaa, Gallia, Germaania, Hertsogkond, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Illüüria, Interregnum, Investituuritüli, Karl IV, Karl Suur, Karl V, Karolingid, Kirikuriik, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Kuurvürst, Ladina keel, Langobardid, Lään, Linnriik, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Otto I (Saksa-Rooma keiser), ..., Paavst, Poola kuningas, Rooma keisririik, Rooma riik, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Verduni leping, Vestfaali rahu, 13. sajand. Laienda indeks (15 rohkem) »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Augsburg ja Saksamaa ajalugu · Augsburg ja Saksamaa kuningriik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa ajalugu · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Saksamaa ajalugu ja Čechy · Saksamaa kuningriik ja Čechy ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksamaa ajalugu · Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Saksamaa ajalugu · Elbe ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Saksamaa ajalugu · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Saksamaa ajalugu · Gallia ja Saksamaa kuningriik ·
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Germaania ja Saksamaa ajalugu · Germaania ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Saksamaa ajalugu · Hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksamaa ajalugu · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu · Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Illüüria ja Saksamaa ajalugu · Illüüria ja Saksamaa kuningriik ·
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Interregnum ja Saksamaa ajalugu · Interregnum ja Saksamaa kuningriik ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Saksamaa ajalugu · Investituuritüli ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksamaa ajalugu · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Saksamaa ajalugu · Karl Suur ja Saksamaa kuningriik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksamaa ajalugu · Karl V ja Saksamaa kuningriik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Karolingid ja Saksamaa ajalugu · Karolingid ja Saksamaa kuningriik ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Kirikuriik ja Saksamaa ajalugu · Kirikuriik ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ajalugu · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksamaa ajalugu · Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Saksamaa ajalugu · Ladina keel ja Saksamaa kuningriik ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Langobardid ja Saksamaa ajalugu · Langobardid ja Saksamaa kuningriik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Saksamaa ajalugu · Lään ja Saksamaa kuningriik ·
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Linnriik ja Saksamaa ajalugu · Linnriik ja Saksamaa kuningriik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa ajalugu · Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Ludwig III Laps ja Saksamaa ajalugu · Ludwig III Laps ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Ludwig Sakslane ja Saksamaa ajalugu · Ludwig Sakslane ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ajalugu · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksamaa ajalugu · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Saksamaa ajalugu · Poola kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Rooma keisririik ja Saksamaa ajalugu · Rooma keisririik ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Rooma riik ja Saksamaa ajalugu · Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa ajalugu · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksamaa ajalugu · Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa ajalugu · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa ajalugu · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Saksamaa ajalugu · Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksamaa ajalugu ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Saksamaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Saksamaa ajalugu ja Verduni leping · Saksamaa kuningriik ja Verduni leping ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Saksamaa ajalugu ja Vestfaali rahu · Saksamaa kuningriik ja Vestfaali rahu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Saksamaa ajalugu · 13. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik
Saksamaa ajalugu on 369 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 8.32% = 45 / (369 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
