Kiiremini kui brauser!
172 suhted: Aachen, Adelheid, Alam-Lotring, Albrecht Karu, Alfonso X, Arelaat, Aristokraatia, Arnulf Halb, Augsburg, Augsburgi riigipäevad, Austraasia, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Bolesław I Chrobry, Brandenburgi mark, Burgundia kuningriik, Elbe, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Friuli mark, Gallia, Germaani keeled, Germaania, Gero, Gero mark, Gniezno, Gregorius VII, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser), Hertsog, Hertsogkond, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Illüüria, Interregnum, Investituuritüli, István I Püha, Itaalia ajalugu, Itaalia kuningas, ..., Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivrea mark, Johannes XII, Juuni, Karl IV, Karl Paks, Karl Suur, Karl V, Karolingid, Karolingide impeerium, Kölni kuurvürstkond, Keisririigi ringkonnad, Kesk-Frangi riik, Keskaegne Prantsusmaa, Kirikuriik, Konrad (Itaalia kuningas), Konrad I (Saksa kuningas), Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Krahvkond, Kroonprints, Kuurvürst, Ladina keel, Langobardid, Lään, Lääne-Frangi riik, Lääneslaavlased, Lõuna-Itaalia, Lechi lahing (955), Leo VIII, Linnriik, Lombardia raudkroon, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotringi hertsogkond, Ludwig III Laps, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Sakslane, Mainzi peapiiskop, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Meißeni markkrahvkond, Merovingid, Mieszko I, Ministeriaal, Misjon, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pavia, Přemysliidid, Pfaltskrahv, Pfalzi kuurvürstkond, Philipp (Saksa kuningas), Piiskopkond, Poola, Poola ajalugu, Poola kuningas, Regent, Richard Cornwallist, Rooma, Rooma keisririik, Rooma kuuria, Rooma riik, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Rudolf von Rheinfelden, Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksi Idamark, Saksi-Wittenberg, Saksimaa hertsogiriik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Suur slaavlaste ülestõus, Tšehhi kuningriik, Tüüringi hertsogkond, Trieri kuurvürstkond, Ungari ajalugu, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Uskmatu, Vaimulik, Vasall, Vürst, Verduni leping, Verona mark, Vestfaali rahu, Welfid, 1057, 1066, 1077, 1079, 1080, 1087, 1098, 12. sajand, 1209, 1221, 1257, 1272, 1273, 1284, 13. sajand, 1356. aasta kuldbulla, 14. sajand, 928, 929, 937, 938, 950, 951, 962, 965, 973, 983. Laienda indeks (122 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Aachen · Näe rohkem »
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Adelheid · Näe rohkem »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Alfonso X
Alfonso X Alfonso X Tark (Alfonso el Sabio, ka Alfonso Astronoom; 23. november 1221 – 4. aprill 1284) oli Kastiilia kuningas alates 1252 ja Saksa kuningas alates 1257.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Alfonso X · Näe rohkem »
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Arelaat · Näe rohkem »
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Aristokraatia · Näe rohkem »
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Arnulf Halb · Näe rohkem »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Augsburg · Näe rohkem »
Augsburgi riigipäevad
Augsburgi riigipäevad olid Augsburgi linnas toimunud Saksa-Rooma riigipäevad.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Augsburgi riigipäevad · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Austraasia · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Švaabimaa hertsog · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Čechy · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Elbe · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Friuli mark · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Gallia · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Germaania · Näe rohkem »
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Gero · Näe rohkem »
Gero mark
Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Gero mark · Näe rohkem »
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Gniezno · Näe rohkem »
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Gregorius VII · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich VII Heinrich VII (umbes 1275 – 1313) oli esimene Luksemburgi dünastiast pärinev Saksamaa kuningas 1308–1313, alates 1312 ka Saksa-Rooma keiser, esimene pärast Friedrich II, kes oli surnud 58 aastat tagasi.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Hertsog · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Illüüria · Näe rohkem »
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Interregnum · Näe rohkem »
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Investituuritüli · Näe rohkem »
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja István I Püha · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Ivrea mark
Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ivrea mark · Näe rohkem »
Johannes XII
Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Johannes XII · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Juuni · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Karl IV · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Karl V · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Keisririigi ringkonnad · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Konrad (Itaalia kuningas)
Konrad (12. veebruar 1074 Hersfeldi klooster – 27. juuli 1101 Firenze) oli keiser Heinrich IV poeg, Itaalia kuningas 1093–1098 ja Saksa kuningas 1087–1098.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Konrad (Itaalia kuningas) · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Krahvkond
Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Krahvkond · Näe rohkem »
Kroonprints
Kroonprints on monarhias meessoost troonipärija.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Kroonprints · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Langobardid · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lään · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »
Leo VIII
Leo VIII oli paavst 963–965, seejuures 963–964 koos Johannes XII-ga ja 964 koos Benedictus V-ga.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Leo VIII · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Linnriik · Näe rohkem »
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Mainzi peapiiskop
231x231px Mainzi peapiiskop (ka Mainzi kuurvürst) oli üks seitsmest Püha Rooma Keisririigi Kuurvürstist ning Mainzi kuurvürstkonna valitseja.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Mainzi peapiiskop · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Merovingid · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Mieszko I · Näe rohkem »
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ministeriaal · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Misjon · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Paavst · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Pavia · Näe rohkem »
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Přemysliidid · Näe rohkem »
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Pfalzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Poola · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Regent · Näe rohkem »
Richard Cornwallist
Cornwalli Richardi vapp Richard Cornwallist (5. jaanuar 1209 – 2. aprill 1272) oli Poitou krahv, Cornwalli krahv alates 1227 ja Saksa kuningas ("roomlaste kuningas") alates 1257 kuni surmani.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Richard Cornwallist · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma kuuria
Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Rooma kuuria · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Rooma riik · Näe rohkem »
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Rudolf von Rheinfelden
Rudolf von Rheinfelden (u 1030 – 15. oktoober 1080) oli Švaabimaa hertsog 1057–1079 ja Saksa vastukuningas 1077–1080.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Rudolf von Rheinfelden · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksi Idamark · Näe rohkem »
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ungari kuningas · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Uskmatu · Näe rohkem »
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Vaimulik · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Vasall · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Vürst · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Verduni leping · Näe rohkem »
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Verona mark · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja Welfid · Näe rohkem »
1057
1057.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1057 · Näe rohkem »
1066
1066.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1066 · Näe rohkem »
1077
1077.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1077 · Näe rohkem »
1079
1079.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1079 · Näe rohkem »
1080
1080.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1080 · Näe rohkem »
1087
1087.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1087 · Näe rohkem »
1098
1098.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1098 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 12. sajand · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1209 · Näe rohkem »
1221
1221.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1221 · Näe rohkem »
1257
1257.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1257 · Näe rohkem »
1272
1272.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1272 · Näe rohkem »
1273
1273.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1273 · Näe rohkem »
1284
1284.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1284 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 13. sajand · Näe rohkem »
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 14. sajand · Näe rohkem »
928
928.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 928 · Näe rohkem »
929
929.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 929 · Näe rohkem »
937
937.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 937 · Näe rohkem »
938
938.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 938 · Näe rohkem »
950
950.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 950 · Näe rohkem »
951
951.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 951 · Näe rohkem »
962
962.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 962 · Näe rohkem »
965
965.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 965 · Näe rohkem »
973
973.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 973 · Näe rohkem »
983
983.
Uus!!: Saksamaa kuningriik ja 983 · Näe rohkem »
