Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik
Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Čechy, Brandenburgi mark, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friuli mark, Hohenstaufenid, Karl IV, Karl V, Keisririigi ringkonnad, Kuurvürst, Ladina keel, Lechi lahing (955), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Přemysliidid, Pfalzi kuurvürstkond, Philipp (Saksa kuningas), Poola, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi dünastia, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Ungari kuningas, Ungari kuningriik, ..., Ungari vürstiriik, Vasall, 1356. aasta kuldbulla. Laienda indeks (3 rohkem) »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Saksamaa kuningriik ja Čechy · Tšehhi kuningriik ja Čechy ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik · Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Friuli mark ja Saksamaa kuningriik · Friuli mark ja Tšehhi kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik · Hohenstaufenid ja Tšehhi kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksamaa kuningriik · Karl IV ja Tšehhi kuningriik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksamaa kuningriik · Karl V ja Tšehhi kuningriik ·
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Keisririigi ringkonnad ja Saksamaa kuningriik · Keisririigi ringkonnad ja Tšehhi kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik · Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Saksamaa kuningriik · Ladina keel ja Tšehhi kuningriik ·
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Lechi lahing (955) ja Saksamaa kuningriik · Lechi lahing (955) ja Tšehhi kuningriik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksamaa kuningriik · Paavst ja Tšehhi kuningriik ·
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Přemysliidid ja Saksamaa kuningriik · Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik ·
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Pfalzi kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik · Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Philipp (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik · Philipp (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Saksamaa kuningriik · Poola ja Tšehhi kuningriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Roomlaste kuningas ja Saksamaa kuningriik · Roomlaste kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksamaa kuningriik · Saali dünastia ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik · Saksa kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik · Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa ja Tšehhi kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Tšehhi kuningriik ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Saksamaa kuningriik ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Saksamaa kuningriik ja Ungari kuningas · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Saksamaa kuningriik ja Ungari kuningriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningriik ·
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Saksamaa kuningriik ja Ungari vürstiriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari vürstiriik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Saksamaa kuningriik ja Vasall · Tšehhi kuningriik ja Vasall ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik · 1356. aasta kuldbulla ja Tšehhi kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik
Saksamaa kuningriik on 172 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 8.94% = 33 / (172 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
