Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik on 65 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Alam-Saksi, Austria, Švaabimaa, Čechy, Baieri, Billungid, Braunschweig, Elbe, Engern, Frangimaa, Friedrich I Barbarossa, Goslar, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Harz, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Hermann Billung, Hildesheim, Hohenstaufenid, Holstein, Karolingid, Kristlus, Kuurvürst, Liudolf (Saksi), Lombardia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), ..., Lotringi hertsogkond, Magdeburgi peapiiskopkond, Magnus (Saksi), Münster, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Osnabrück, Ostfaal, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Paderborn, Põhjameri, Polaabid, Pommeri, Preisi kuningriik, Quedlinburg, Romaani kunst, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksi dünastia, Saksi-Wittenberg, Saksid, Saksimaa, Saksimaa kuningriik, Soest, Tüüringi, Verduni leping, Vestfaal, Würzburg, Welfid, Wettinid, Wittenberg. Laienda indeks (35 rohkem) »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Saksimaa ajalugu · Alam-Lotring ja Saksimaa hertsogiriik ·
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Alam-Saksi ja Saksimaa ajalugu · Alam-Saksi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Saksimaa ajalugu · Austria ja Saksimaa hertsogiriik ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Saksimaa ajalugu · Švaabimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Saksimaa ajalugu ja Čechy · Saksimaa hertsogiriik ja Čechy ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Saksimaa ajalugu · Baieri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Billungid ja Saksimaa ajalugu · Billungid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Braunschweig ja Saksimaa ajalugu · Braunschweig ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Saksimaa ajalugu · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Engern ja Saksimaa ajalugu · Engern ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Saksimaa ajalugu · Frangimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Saksimaa ajalugu · Friedrich I Barbarossa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Goslar ja Saksimaa ajalugu · Goslar ja Saksimaa hertsogiriik ·
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Halberstadti piiskopkond ja Saksimaa ajalugu · Halberstadti piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Hamburg ja Saksimaa ajalugu · Hamburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Harz ja Saksimaa ajalugu · Harz ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa ajalugu · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa ajalugu · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Heinrich Lõvi ja Saksimaa ajalugu · Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa ajalugu · Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Hermann Billung ja Saksimaa ajalugu · Hermann Billung ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Hildesheim ja Saksimaa ajalugu · Hildesheim ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksimaa ajalugu · Hohenstaufenid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Holstein ja Saksimaa ajalugu · Holstein ja Saksimaa hertsogiriik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Karolingid ja Saksimaa ajalugu · Karolingid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Saksimaa ajalugu · Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksimaa ajalugu · Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik ·
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Liudolf (Saksi) ja Saksimaa ajalugu · Liudolf (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Lombardia ja Saksimaa ajalugu · Lombardia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa ajalugu · Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Lotringi hertsogkond ja Saksimaa ajalugu · Lotringi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Magdeburgi peapiiskopkond ja Saksimaa ajalugu · Magdeburgi peapiiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Magnus (Saksi)
Magnus (u. 1045 – 23. august 1106) oli Saksi hertsog aastatel 1072–1106.
Magnus (Saksi) ja Saksimaa ajalugu · Magnus (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Münster
Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.
Münster ja Saksimaa ajalugu · Münster ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Mecklenburg ja Saksimaa ajalugu · Mecklenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa ajalugu · Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Osnabrück ja Saksimaa ajalugu · Osnabrück ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Ostfaal ja Saksimaa ajalugu · Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa ajalugu · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Otto I (Saksi) ja Saksimaa ajalugu · Otto I (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa ajalugu · Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa ajalugu · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Paderborn ja Saksimaa ajalugu · Paderborn ja Saksimaa hertsogiriik ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Põhjameri ja Saksimaa ajalugu · Põhjameri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Polaabid ja Saksimaa ajalugu · Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Saksimaa ajalugu · Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Saksimaa ajalugu · Preisi kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Quedlinburg
Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.
Quedlinburg ja Saksimaa ajalugu · Quedlinburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Romaani kunst ja Saksimaa ajalugu · Romaani kunst ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksimaa ajalugu · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa ajalugu · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Saksimaa ajalugu · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksi dünastia ja Saksimaa ajalugu · Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Saksi-Wittenberg ja Saksimaa ajalugu · Saksi-Wittenberg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Saksid ja Saksimaa ajalugu · Saksid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Saksimaa ja Saksimaa ajalugu · Saksimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Saksimaa ajalugu ja Saksimaa kuningriik · Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuningriik ·
Soest
Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.
Saksimaa ajalugu ja Soest · Saksimaa hertsogiriik ja Soest ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Saksimaa ajalugu ja Tüüringi · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Saksimaa ajalugu ja Verduni leping · Saksimaa hertsogiriik ja Verduni leping ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Saksimaa ajalugu ja Vestfaal · Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal ·
Würzburg
Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.
Saksimaa ajalugu ja Würzburg · Saksimaa hertsogiriik ja Würzburg ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Saksimaa ajalugu ja Welfid · Saksimaa hertsogiriik ja Welfid ·
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Saksimaa ajalugu ja Wettinid · Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid ·
Wittenberg
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.
Saksimaa ajalugu ja Wittenberg · Saksimaa hertsogiriik ja Wittenberg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa ajalugu on 135 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 65, Jaccard indeks on 16.93% = 65 / (135 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
