Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop
Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Bremeni peapiiskopkond, Halberstadti piiskopkond, Hannoveri kuningriik, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Hertsogkond, Hildesheimi piiskopkond, Kristlus, Kuurvürst, Lübeck, Lübecki piiskopkond, Magdeburgi peapiiskopkond, Meißeni markkrahvkond, Osnabrücki piiskopkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Piiskop, Piiskopkond, Preisi kuningriik, Ratzeburgi piiskopkond, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa kuurvürstiriik, Schwerini piiskopkond, Suurbritannia kuningriik, Verden (riik), Vestfaali hertsogkond.
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik · Brandenburgi mark ja Vürstlik piiskop ·
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Bremeni peapiiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Bremeni peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Halberstadti piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Halberstadti piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Hannoveri kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Hannoveri kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik · Hõimuhertsogkonnad ja Vürstlik piiskop ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik · Heinrich I Linnupüüdja ja Vürstlik piiskop ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Hertsogkond ja Vürstlik piiskop ·
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Hildesheimi piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Hildesheimi piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik · Kristlus ja Vürstlik piiskop ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik · Kuurvürst ja Vürstlik piiskop ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Lübeck ja Saksimaa hertsogiriik · Lübeck ja Vürstlik piiskop ·
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Lübecki piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Lübecki piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Magdeburgi peapiiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Magdeburgi peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa hertsogiriik · Meißeni markkrahvkond ja Vürstlik piiskop ·
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Osnabrücki piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Osnabrücki piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Vürstlik piiskop ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Piiskop ja Saksimaa hertsogiriik · Piiskop ja Vürstlik piiskop ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Preisi kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Ratzeburgi piiskopkond
Ratzeburgi piiskopkond (saksa: Bistum Ratzeburg) keskusega Ratzeburgis Põhja-Saksamaal oli algselt abipiiskopkond Hamburgi peapiiskopkonnas (mis 1072. aastal muudeti Bremeni peapiiskopkonnaks).
Ratzeburgi piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Ratzeburgi piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma riik ja Vürstlik piiskop ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik · Saksi dünastia ja Vürstlik piiskop ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa kuurvürstiriik ja Vürstlik piiskop ·
Schwerini piiskopkond
Schwerini vürst-piiskopkonna vapp Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis.
Saksimaa hertsogiriik ja Schwerini piiskopkond · Schwerini piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia kuningriik · Suurbritannia kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Saksimaa hertsogiriik ja Verden (riik) · Vürstlik piiskop ja Verden (riik) ·
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond · Vürstlik piiskop ja Vestfaali hertsogkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop ühist
- Millised on sarnasused Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop
Võrdlus Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop
Saksimaa hertsogiriik on 249 suhted, samas Vürstlik piiskop 187. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 6.42% = 28 / (249 + 187).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
