Kiiremini kui brauser!
249 suhted: Aachen, Adolf (Saksa kuningas), Akvitaania Eleanor, Alam-Lotring, Alam-Saksi, Albrecht I (Saksimaa), Albrecht Karu, Alpid, Altmark, Askania dünastia, Austria, Švaabimaa, Čechy, Baieri, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Bartolomeus, Bentheimi krahvkond, Bernhard I (Saksi), Bernhard II (Saksi), Bernhard III (Saksi), Billungid, Billungite mark, Blankenburgi krahvkond, Brandenburg, Brandenburgi mark, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweigi hertsogkond, Bremeni liidumaa, Bremeni peapiiskopkond, Brun (Saksi), Bulla, Diepholzi krahvkond, Drang nach Osten, Drohiczyn, Eilika, Elbe, Engern, Eugenius III, Flandria, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I Barbarossa, Friisimaa, Fritzlar, Gandersheimi klooster, Gero mark, ..., Goslar, Halberstadt, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Hannoveri dünastia, Hannoveri kuningriik, Harz, Havel, Havelberg, Hõimuhertsogkonnad, Hedeby, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Henry II, Hermann Billung, Hertsogkond, Hildesheim, Hildesheimi piiskopkond, Hohenstaufenid, Hollandlased, Holstein, Hoya krahvkond, Ida-Frangi riik, Idamark, Iirimaa kuningriik, Inglismaa kuningriik, Itaalia, Jüterbog, Kabel, Karolingid, Katedraal, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Kreis, Kristlus, Kultuuripärand, Kuurvürst, Land Hadeln, Lauenburg, Lausitz, Lausitzi mark, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Lübeck, Lübecki piiskopkond, Levant, Liidumaa, Liudolf (Saksi), Lombardia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Lotringi hertsogkond, Magdeburg, Magdeburgi peapiiskopkond, Magnus (Saksi), Mark (territoorium), Marki krahvkond, Markkrahv, München, Münster, Mecklenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Meißen, Meißeni markkrahvkond, Merseburg, Merseburgi mark, Morava, Nassau krahvkond, Nõbu, Nordalbingien, Nordmark, Nordrhein-Westfalen, Norra kuningas, Obodriidid, Oldenburgi krahvkond, Ordulf (Saksi), Osnabrück, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Otterndorf, Otto (Ballenstedt), Otto I (Brandenburg), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Paderborn, Pagan, Pagulus, Põhjala ristisõjad, Põhjameri, Peene, Personaalunioon, Piiskop, Piiskopkond, Polaabid, Pommeri, Preisi kuningriik, Quedlinburg, Ratzeburgi piiskopkond, Richard I, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romaani kunst, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksi vall, Saksi-Anhalt, Saksi-Lauenburg, Saksi-Wittenberg, Saksid, Saksimaa, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Salzwedel, Schleswig, Schleswig-Holstein, Schwerini piiskopkond, Soest, Stade, Suur slaavlaste ülestõus, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia kuningriik, Taani ajalugu, Taani kuningas, Tamm (ehitis), Tüüringi, Tüüringi hertsogkond, Tüüringi maakrahvkond, Tecklenburgi krahvkond, Tsivilisatsioon, Ungarlased, Vana-Saksimaa, Varakeskaeg, Vasall, Václav II, Vendi ristisõda, Vendid, Verden (riik), Verduni leping, Vestfaal, Vestfaali hertsogkond, Viikingid, Würzburg, Welfid, Wettinid, Widukind, Wittenberg, Zeitz, Zeitzi mark, Zerbst, 1011, 1059, 1072, 11. juuni, 1106, 1123, 1126, 1128, 1131, 1132, 1134, 1137, 1140, 1142, 1143, 1144, 1147, 1150, 1157, 1160, 1160. aastad, 1320, 2. juuli, 27. märts, 28. märts, 29. juuni, 3. oktoober, 30. november, 7. veebruar, 804, 875, 880, 912, 936, 960, 961, 973. Laienda indeks (199 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Aachen · Näe rohkem »
Adolf (Saksa kuningas)
Adolf (Saksa kuningas) Adolf Nassaust (umbes 1255 – 2. juuli 1298 Göllheim) oli Saksa kuningas 5. maist 1292 – 23. juunini 1298.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Adolf (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Akvitaania Eleanor
Fontevraud' kloostris. Akvitaania Eleanori pitsat Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 1122 – 1. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid naisi keskaja Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna ning kuningate Richard I ja John Maata ema. Eleanor osales ka Teises ristisõjas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Akvitaania Eleanor · Näe rohkem »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht I (Saksimaa) · Näe rohkem »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alpid · Näe rohkem »
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Altmark · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Austria · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Čechy · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bartolomeus
Püha Bartholomeus Bartolomeus on üks Jeesus Kristuse 12 jüngrist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bartolomeus · Näe rohkem »
Bentheimi krahvkond
Bentheimi krahvkond (Grafschaft Bentheim, alamsaksa: Benthem) oli Saksa-Rooma riigi osastisriik, mis paiknes tänapäeva Alam-Saksi edelanurgas, Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bentheimi krahvkond · Näe rohkem »
Bernhard I (Saksi)
Bernhard I (u. 950 – 9. veebruar 1011) oli Saksi hertsog aastatel 973–1011, teine Billungite dünastiast, hertsog Hermanni ja Oda poeg.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bernhard I (Saksi) · Näe rohkem »
Bernhard II (Saksi)
Bernhard II (u. 995 – 29. juuni 1059) oli Saksi hertsog aastatel 1011–1059, kolmas Billungite dünastiast, Bernhard I ja Hildegardi poeg.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bernhard II (Saksi) · Näe rohkem »
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungid · Näe rohkem »
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungite mark · Näe rohkem »
Blankenburgi krahvkond
Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Blankenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »
Bremeni liidumaa
Bremeni liidumaa on Saksamaa väikseim liidumaa, mis koosneb kahest teineteisest 60 km kaugusel asuvast linnast: Bremenist ja Bremerhavenist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremeni liidumaa · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Brun (Saksi)
''Bruno dux'', kujutis teoses ''Chronica sancti Pantaleonis'' (u. 1237) Brun, ka Bruno või Braun (u.830/840 – 2. veebruar 880), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 866.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brun (Saksi) · Näe rohkem »
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bulla · Näe rohkem »
Diepholzi krahvkond
Diepholzi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Diepholzi krahvkond · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Drohiczyn
Drohiczyn on linn Poolas Podlaasia vojevoodkonnas Siemiatycze maakonnas, Drohiczyni valla halduskeskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Drohiczyn · Näe rohkem »
Eilika
Eilika on naisenimi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Eilika · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Elbe · Näe rohkem »
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Engern · Näe rohkem »
Eugenius III
Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Eugenius III · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Flandria · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friisimaa · Näe rohkem »
Fritzlar
Püha Peetruse kirik, mille ees on Püha Bonifaciuse kuju, kes oli kristlik misjonär Inglismaalt Hall torn Raekoda Fritzlar on rikkaliku ajalooga väike Saksa linn (15 000 elanikku) Schwalm-Ederi kreisis Põhja-Hessenis, 160 km Frankfurdist põhjas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Fritzlar · Näe rohkem »
Gandersheimi klooster
Gandersheimi klooster (saksa: Stift Gandersheim) on endine ilmalike kanonisside hoone (Frauenstift) tänapäevases Bad Gandersheimi linnas Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Gandersheimi klooster · Näe rohkem »
Gero mark
Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Gero mark · Näe rohkem »
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Goslar · Näe rohkem »
Halberstadt
Halberstadt on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Halberstadt · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hamburg · Näe rohkem »
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hannoveri dünastia · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Harz · Näe rohkem »
Havel
pisi Havel on jõgi Saksamaal, Elbe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Havel · Näe rohkem »
Havelberg
Vapp Havelbergi paiknemineStendali kreisis Havelberg on linn Stendali kreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Havelberg · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hedeby · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Henry II · Näe rohkem »
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hermann Billung · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hildesheim · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hollandlased · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Holstein · Näe rohkem »
Hoya krahvkond
Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hoya krahvkond · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Idamark · Näe rohkem »
Iirimaa kuningriik
Iirimaa kuningriik (klassikalises iiri keeles: Ríoghacht Éireann; iiri keeles: Ríocht Éireann) oli Inglismaa ja siis Suurbritannia klientriik, mis eksisteeris aastatel 1542–1800.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Iirimaa kuningriik · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Itaalia · Näe rohkem »
Jüterbog
Vaade külale Püha Nikolause kiriku tornist Vapp Jüterbogi paiknemine Teltow-Flämingi kreisis Jüterbog on ajalooline küla Kirde-Saksamaal Brandenburgis Teltow-Flämingi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Jüterbog · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kabel · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Karolingid · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Katedraal · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kreis · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kristlus · Näe rohkem »
Kultuuripärand
Kultuuripärand (inglise keeles cultural heritage) on inimese loodud või inimese ja looduse koosmõjus tekkinud entiteedid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kultuuripärand · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Land Hadeln
thumb thumb tamm Glameyer Stackis, Otterndorfis purunes Land Hadeln on ajalooline maastik ja endine haldusringkond Põhja-Saksamaal keskusega Otterndorfis Elbe alamjooksul, Elbe-Weseri kolmnurgas Elbe ja Weseri estuaaride vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Land Hadeln · Näe rohkem »
Lauenburg
Lauenburg (saksa keeles ka Lauenburg an der Elbe) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lauenburg · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lausitz · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lään · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lübeck · Näe rohkem »
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lübecki piiskopkond · Näe rohkem »
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Levant · Näe rohkem »
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liidumaa · Näe rohkem »
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liudolf (Saksi) · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lombardia · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Magdeburg · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Magnus (Saksi)
Magnus (u. 1045 – 23. august 1106) oli Saksi hertsog aastatel 1072–1106.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Magnus (Saksi) · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Marki krahvkond · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Markkrahv · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja München · Näe rohkem »
Münster
Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Münster · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Vorpommern
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »
Meißen
Meißen on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Meißeni kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Meißen · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Merseburg
Merseburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Saale jõe ääres.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Merseburg · Näe rohkem »
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Merseburgi mark · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Morava · Näe rohkem »
Nassau krahvkond
Nassau loss. Nassau krahvkond oli Saksa riik Saksa-Rooma riigis ja hiljem osa Saksa Liidust.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nassau krahvkond · Näe rohkem »
Nõbu
Nõbu on isa või ema venna või õe poeg või tütar.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nõbu · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordmark · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Obodriidid · Näe rohkem »
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Ordulf (Saksi)
Ordulf (mõnikord Otto) (u. 1022 – 28. märts 1072) oli Saksi hertsog 1059.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ordulf (Saksi) · Näe rohkem »
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Osnabrück · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ostfaal · Näe rohkem »
Otterndorf
Otterndorf on linn Põhjamere rannikul Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otterndorf · Näe rohkem »
Otto (Ballenstedt)
Ballenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto (Ballenstedt) · Näe rohkem »
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Saksi) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Paderborn · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pagan · Näe rohkem »
Pagulus
Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pagulus · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Põhjameri · Näe rohkem »
Peene
Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Peene · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Piiskop · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Quedlinburg
Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Quedlinburg · Näe rohkem »
Ratzeburgi piiskopkond
Ratzeburgi piiskopkond (saksa: Bistum Ratzeburg) keskusega Ratzeburgis Põhja-Saksamaal oli algselt abipiiskopkond Hamburgi peapiiskopkonnas (mis 1072. aastal muudeti Bremeni peapiiskopkonnaks).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ratzeburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Richard I
Richard I Lõvisüda (inglise keeles ka Richard the Lion-heart või Lion-hearted, prantsuse keeles Richard Cœur de Lion ja Oc et No; 8. september 1157 Oxford, Inglismaa – 6. aprill 1199 Châlus, Akvitaania hertsogkond) oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199, Akvitaania hertsog (1189–1199) ja Poitiers' hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Richard I · Näe rohkem »
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi vall · Näe rohkem »
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Anhalt · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Salzwedel
Salzwedel on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Salzwedel · Näe rohkem »
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Schwerini piiskopkond
Schwerini vürst-piiskopkonna vapp Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schwerini piiskopkond · Näe rohkem »
Soest
Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Soest · Näe rohkem »
Stade
Vaade ajaloolisele Stade sadamale Stade (ametlikult Hansalinn Stade, saksa Hansestadt Stade, alamsaksa Hansestadt Stood) on linn Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Stade kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Stade · Näe rohkem »
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Tüüringi maakrahvkond
Tüüringi maakrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1111/12-1440.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi maakrahvkond · Näe rohkem »
Tecklenburgi krahvkond
Vapp Tecklenburgi krahvkond umbes 13. sajandi keskpaigas Tecklenburgi krahvkond koos Rhedaga 1560. aasta paiku Tecklenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Tecklenburg) oli Saksa-Rooma riigi osa, mis paiknes tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tecklenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ungarlased · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vasall · Näe rohkem »
Václav II
Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Václav II · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vendid · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Viikingid · Näe rohkem »
Würzburg
Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Würzburg · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Welfid · Näe rohkem »
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Widukind · Näe rohkem »
Wittenberg
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wittenberg · Näe rohkem »
Zeitz
Moritzburgi loss (Zeitz) Vapp Zeitzi paiknemine Saksi-Anhaltis Zeitz on linn Burgenlandkreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Zeitz · Näe rohkem »
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Zeitzi mark · Näe rohkem »
Zerbst
Zerbsti St Bartholomeuse kirik Vapp Zerbsti paiknemine Anhalt-Bitterfeldi kreisis Zerbst on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Anhalt-Bitterfeldi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Zerbst · Näe rohkem »
1011
1011.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1011 · Näe rohkem »
1059
1059.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1059 · Näe rohkem »
1072
1072.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1072 · Näe rohkem »
11. juuni
11.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 11. juuni · Näe rohkem »
1106
1106.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1106 · Näe rohkem »
1123
1123.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1123 · Näe rohkem »
1126
1126.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1126 · Näe rohkem »
1128
1128.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1128 · Näe rohkem »
1131
1131.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1131 · Näe rohkem »
1132
1132.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1132 · Näe rohkem »
1134
1134.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1134 · Näe rohkem »
1137
1137.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1137 · Näe rohkem »
1140
1140.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1140 · Näe rohkem »
1142
1142.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1142 · Näe rohkem »
1143
1143.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1143 · Näe rohkem »
1144
1144.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1144 · Näe rohkem »
1147
1147.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1147 · Näe rohkem »
1150
1150.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1150 · Näe rohkem »
1157
1157.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1157 · Näe rohkem »
1160
1160.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1160 · Näe rohkem »
1160. aastad
1160.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1160. aastad · Näe rohkem »
1320
1320.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 1320 · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 2. juuli · Näe rohkem »
27. märts
27.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 27. märts · Näe rohkem »
28. märts
28.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 28. märts · Näe rohkem »
29. juuni
29.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 29. juuni · Näe rohkem »
3. oktoober
3.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 3. oktoober · Näe rohkem »
30. november
30.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 30. november · Näe rohkem »
7. veebruar
7.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 7. veebruar · Näe rohkem »
804
804.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 804 · Näe rohkem »
875
875.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 875 · Näe rohkem »
880
880.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 880 · Näe rohkem »
912
912.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 912 · Näe rohkem »
936
936.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 936 · Näe rohkem »
960
960.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 960 · Näe rohkem »
961
961.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 961 · Näe rohkem »
973
973.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja 973 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Saksi hertsogkond, Saksimaa hertsogkond.
