Sisukord
152 suhted: A-hepatiit, Aasia, Alaska, Alpi põdrasamblik, Ameerika Ühendriigid, Ammoniaak, Antibioos, Antiikaeg, Apoteetsium, Arktika, Austraalia, Šveits, Ümarussid, Biokeemia, Botaanik, Droog, Eesti samblikud, Elupaik, Elurikkus, Eos, Epiderm, Epifüüt, Euroopa Kosmoseagentuur, Füsioloogia, Fotobiont, Fotosüntees, Gaas, Grampositiivsed bakterid, Gröönimaa, Hapnik, Happesademed, Hariksamblik, Harilik koobassamblik, Harilik kopsusamblik, Harilik korpsamblik, Harilik põissamblik, Harilik tundrasamblik, Haustor, Hüüf, Hüpotees, Heitgaas, Hiina, Homoloogiline rekombinatsioon, Imetajad, Indikaator, Indikaatorliik, Islandi käokõrv, Itaalia, Juur, Kandseened, ... Laienda indeks (102 rohkem) »
- Mükoloogia
A-hepatiit
A-hepatiit ehk kollatõbi (vananenud nimega ka Botkini tõbi) on maksakahjustusega kulgev nakkushaigus.
Vaata Samblikud ja A-hepatiit
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Samblikud ja Aasia
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Samblikud ja Alaska
Alpi põdrasamblik
Alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris; sünonüümid Cladina stellaris (Opiz) Brodo, Cladonia alpestris) on põdrasambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Vaata Samblikud ja Alpi põdrasamblik
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Samblikud ja Ameerika Ühendriigid
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Samblikud ja Ammoniaak
Antibioos
Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav.
Vaata Samblikud ja Antibioos
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Samblikud ja Antiikaeg
Apoteetsium
Apoteetsium ehk lehtereosla on kottseentest põlvnevate samblike avatud eoslavaga liuakujuline viljakeha.
Vaata Samblikud ja Apoteetsium
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Samblikud ja Arktika
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Samblikud ja Austraalia
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Samblikud ja Šveits
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Vaata Samblikud ja Ümarussid
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Samblikud ja Biokeemia
Botaanik
Richard Linderum: "Sitzender Mönch-Botaniker" Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga.
Vaata Samblikud ja Botaanik
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Vaata Samblikud ja Droog
Eesti samblikud
Eesti samblike ja samblikel parasiidi või saprotroofina kasvavate seente nimekiri sisaldab kokku 1146 taksonit (seisuga november 2011), sh 1132 liiki ja 13 liigisisest ühikut; neist 926 liiki (+ 13 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 176 liiki (+ 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 30 liiki on saprotroofsed.
Vaata Samblikud ja Eesti samblikud
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Vaata Samblikud ja Elupaik
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Vaata Samblikud ja Elurikkus
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Vaata Samblikud ja Eos
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Vaata Samblikud ja Epiderm
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Vaata Samblikud ja Epifüüt
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Vaata Samblikud ja Euroopa Kosmoseagentuur
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Samblikud ja Füsioloogia
Fotobiont
Fotobiont ehk fükobiont on üks osapool seene (mükobiondi) ja fotosünteesiva organismi vastastikku kasulikus kooselus, mille tulemusena moodustub samblik.
Vaata Samblikud ja Fotobiont
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Samblikud ja Fotosüntees
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Samblikud ja Gaas
Grampositiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.
Vaata Samblikud ja Grampositiivsed bakterid
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Samblikud ja Gröönimaa
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Samblikud ja Hapnik
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Vaata Samblikud ja Happesademed
Hariksamblik
Hariksamblik (Multiclavula) on perekond samblike.
Vaata Samblikud ja Hariksamblik
Harilik koobassamblik
Harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) on samblik.
Vaata Samblikud ja Harilik koobassamblik
Harilik kopsusamblik
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on kopsusamblikuliste sugukonda kopsusambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Vaata Samblikud ja Harilik kopsusamblik
Harilik korpsamblik
Harilik korpsamblik ehk harilik seinakorp (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) on perekonda korpsamblik kuuluv liik samblikke.
Vaata Samblikud ja Harilik korpsamblik
Harilik põissamblik
Harilik põissamblik (Lasallia pustulata) on samblik.
Vaata Samblikud ja Harilik põissamblik
Harilik tundrasamblik
Harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata) on samblik.
Vaata Samblikud ja Harilik tundrasamblik
Haustor
Haustor (.
Vaata Samblikud ja Haustor
Hüüf
Hüüf ehk seeneniit on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida.
Vaata Samblikud ja Hüüf
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Vaata Samblikud ja Hüpotees
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Vaata Samblikud ja Heitgaas
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Samblikud ja Hiina
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Vaata Samblikud ja Homoloogiline rekombinatsioon
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Samblikud ja Imetajad
Indikaator
Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.
Vaata Samblikud ja Indikaator
Indikaatorliik
Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes.
Vaata Samblikud ja Indikaatorliik
Islandi käokõrv
Islandi käokõrv ehk islandi käosamblik (Cetraria islandica) on käokõrva perekonda kuuluv samblik.
Vaata Samblikud ja Islandi käokõrv
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Samblikud ja Itaalia
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Samblikud ja Juur
Kandseened
Kandseened (Basidiomycota) on hõimkond seeni.
Vaata Samblikud ja Kandseened
Külm purusamblik
Külm purusamblik (Ochrolechia frigida) on samblik.
Vaata Samblikud ja Külm purusamblik
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Vaata Samblikud ja Kõrb
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Vaata Samblikud ja Keriloomad
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Samblikud ja Keskkond
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Vaata Samblikud ja Kiletiivalised
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Samblikud ja Kloroplast
Konsensus
Konsensus ehk ühismeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus.
Vaata Samblikud ja Konsensus
Kooriksamblikud
Hägu-tõmmusamblik Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Samblikud ja Kooriksamblikud
Kopsusamblik
Kopsusamblik (Lobaria (Schreb.) Hoffm.) on samblike perekond.
Vaata Samblikud ja Kopsusamblik
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Samblikud ja Kosmiline kiirgus
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Samblikud ja Kosmos
Kottseened
Kottseened (Ascomycota) on seente hõimkond.
Vaata Samblikud ja Kottseened
Kutiikula
Kutiikula võib tähendada.
Vaata Samblikud ja Kutiikula
Lageraie
Lageraie on metsa majandamisel raie viis, mille korral eemaldatakse piiritletud alalt enamik puid.
Vaata Samblikud ja Lageraie
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Samblikud ja Lämmastik
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Samblikud ja Leht
Lehtsamblikud
Lehtsamblik on lame, lapik, puulehte või rosetti meenutava tallusega samblik, mis kinnitub alaküljega substraadile.
Vaata Samblikud ja Lehtsamblikud
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Vaata Samblikud ja Lendorav
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Vaata Samblikud ja Lest
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Samblikud ja Liblikalised
Lihhenofloora
Lihhenofloora on mingis paigas elavate samblikuliikide kogum.
Vaata Samblikud ja Lihhenofloora
Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon on keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.
Vaata Samblikud ja Lihhenoindikatsioon
Lihhenoloogia
Kaartsamblik (''Rhizocarpon geographicum'') kivil. Lihhenoloogia (kr sõnast leichen 'samblik' ja logos 'õpetus') ehk samblikuteadus on samblikke uuriv mükoloogia haru.
Vaata Samblikud ja Lihhenoloogia
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Samblikud ja Linnud
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Vaata Samblikud ja Loodusajakiri
Lumepiir
Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.
Vaata Samblikud ja Lumepiir
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Samblikud ja Mardikalised
Marutaud
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb praktiliselt alati haigestunud isendi surmaga.
Vaata Samblikud ja Marutaud
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Vaata Samblikud ja Mänd (perekond)
Mükobiont
Mükobiont on seenkomponent, üks osapool seene ja fotosünteesiva organismi (fotobiondi) vastastikku kasulikus kooselus, mille tulemusena moodustub samblik.
Vaata Samblikud ja Mükobiont
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Samblikud ja Metabolism
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Samblikud ja Mets
Metsamajandus
Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.
Vaata Samblikud ja Metsamajandus
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Vaata Samblikud ja Metsatundra
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Samblikud ja Mineraaltoiteained
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Samblikud ja Morfoloogia
Must limasamblik
Must limasamblik (Collema nigrescens) on samblik.
Vaata Samblikud ja Must limasamblik
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Vaata Samblikud ja Nälkjad
Nõel-narmassamblik
Nõel-narmassambliku levik Eestis. Nõel-narmassamblik (Bryoria furcellata) on samblik.
Vaata Samblikud ja Nõel-narmassamblik
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Samblikud ja Orbiit
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Samblikud ja Organism
Põõsassamblikud
Mets-põdrasamblik (Cladonia arbuscula) Põõsassamblikeks nimetatakse organisme, mis kuuluvad suursamblike alamklassi ning on tugevasti harunevad põõsakest või habet meenutava tallusega samblikud.
Vaata Samblikud ja Põõsassamblikud
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Samblikud ja Põhja-Ameerika
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Samblikud ja Põhjapõder
Periteetsium
Periteetsium ehk sulgeosla on kottseente suletud viljakeha, mille valmimisel areneb tipus avaus, ostiool, mille kaudu vabanevad kotteosed.
Vaata Samblikud ja Periteetsium
Pikk lõhnasamblik
Pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata) on samblik.
Vaata Samblikud ja Pikk lõhnasamblik
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Vaata Samblikud ja Pinnas
Pisisamblikud
Pisisamblikud on üldjuhul väikesed ja luubi abita raskesti märgatavad.
Vaata Samblikud ja Pisisamblikud
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Vaata Samblikud ja Polüsahhariidid
Puhverdusvõime
Puhverdusvõime on keemias (puhver)lahuse võime mingi(te) välisteguri(te) tingimuses säilitada esialgne reaktsioon (olgu see siis aluseline, happeline või neutraalne).
Vaata Samblikud ja Puhverdusvõime
Puna-tähnsamblik
Puna-tähnsamblik (Arthonia vinosa) on samblikuliik.
Vaata Samblikud ja Puna-tähnsamblik
Punakas korpsamblik
Punakas korpsamblik (Xanthoria elegans) on korpsambliku perekonda kuuluv liik samblikke.
Vaata Samblikud ja Punakas korpsamblik
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Vaata Samblikud ja Punane raamat
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Samblikud ja Putukad
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Samblikud ja Puukoor
Rahvameditsiin
Ravitseja (Keenia) Rahvameditsiin (ka: pärimusmeditsiin, etnomeditsiin) on pärimus- ja kogemuspõhiste ravi- ja tervishoiuvõtete kogum.
Vaata Samblikud ja Rahvameditsiin
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Samblikud ja Rakk
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Samblikud ja Ravim
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Vaata Samblikud ja Röövik
Röövritsikalised
Röövritsikalised (Mantodea, sünonüüm Mantoptera) on röövtoiduliste putukate selts (mõne süsteemi järgi alamselts), levinud peamiselt troopikas või teistes soojades piirkondades.
Vaata Samblikud ja Röövritsikalised
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Vaata Samblikud ja Rohevetikad
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Samblikud ja Sahhariidid
Samblike loend
Siin on loetletud samblikke.
Vaata Samblikud ja Samblike loend
Samblikuained
Samblikuained on sekundaarsed metaboliidid, mida sambliku seenkomponent toodab fotobiondi fotosünteesitud süsivesikutest.
Vaata Samblikud ja Samblikuained
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Samblikud ja Sammaltaimed
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Samblikud ja Sümbioos
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Samblikud ja Süsihappegaas
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Samblikud ja Seened
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Samblikud ja Selgrootud
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Vaata Samblikud ja Siid
Sojuz (kosmoselaev)
Sojuz (vene keeles Союз, 'liit') on Nõukogude Liidus konstrueeritud kosmoselaevade seeria.
Vaata Samblikud ja Sojuz (kosmoselaev)
Substraat (ökoloogia)
Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.
Vaata Samblikud ja Substraat (ökoloogia)
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Samblikud ja Suguline sigimine
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Samblikud ja Suurbritannia
Suursamblikud
lehtsamblik Suursamblikeks nimetatakse leht- ja põõsassamblikke.
Vaata Samblikud ja Suursamblikud
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Vaata Samblikud ja Tahm
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Vaata Samblikud ja Taiga
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Samblikud ja Taimed
Taimetoiteained
Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.
Vaata Samblikud ja Taimetoiteained
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Vaata Samblikud ja Tallus
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Vaata Samblikud ja Teod
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Vaata Samblikud ja Tirtsulised
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Samblikud ja Toitained
Toomas Jüriado
Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.
Vaata Samblikud ja Toomas Jüriado
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Samblikud ja Tsüanobakterid
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Samblikud ja Tundra
Uus-Guinea
Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.
Vaata Samblikud ja Uus-Guinea
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Samblikud ja Uus-Meremaa
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Samblikud ja Valgud
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Samblikud ja Valgus
Valgusmikroskoop
Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Vaata Samblikud ja Valgusmikroskoop
Valikraie
Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana puistus, mis on saavutanud kehtestatud raievanuse.
Vaata Samblikud ja Valikraie
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Samblikud ja Vars
Varuained
Varuained on taimedesse, seentesse, loomadesse ja protistidesse talletunud suure energeetilise väärtusega ained, mis võimaldavad organismidel üle elada ebasoodsaid keskkonnaolusid, näiteks talve.
Vaata Samblikud ja Varuained
Vääriselupaik
Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP; inglise key(stone) biotope, (key)stone habitat) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks.
Vaata Samblikud ja Vääriselupaik
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Samblikud ja Vääveldioksiid
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Samblikud ja Vegetatiivne sigimine
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Samblikud ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Samblikud ja Vesinikeksponent
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Samblikud ja Vetikad
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Vaata Samblikud ja Vihmamets
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Vaata Samblikud ja Vill
Vaata ka
Mükoloogia
- Aerobioloogia
- Arbuskulaarne mükoriisa
- Detritofaag
- Eoskott
- Fungitsiid
- Genet
- Käärimine
- Kääritamine
- Kandseened
- Kottseened
- Lihhenoloogia
- Mükoloogia
- Mükotroof
- Samblikud
- Seenekübar
- Teeseenejook
- Viljakeha
Tuntud ka kui Samblik.