42 suhted: Aadel, Ajurveeda, Üheidulehelised, Curieuse, Emasõis, Endeem, Erosioon, Hoovus, Idu, Igihaljus, Isasõis, Kahekojaline taim, Katteseemnetaimed, Kreeka keel, Leheroots, Leht, Liik (bioloogia), Louis XV, Maldiivid, Ookean, Palmilaadsed, Palmilised, Perekond (bioloogia), Praslin, Puittaimed, Seišellid, Seišellipalm (perekond), Sisalikulised, Spiraal, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tüvi, Tuul, UNESCO maailmapärandi nimistu, Urb, Vääriskivi, Võra, Vihm, Vili, 16. sajand, 1768, 18. sajand.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Seišellipalm ja Aadel · Näe rohkem »
Ajurveeda
Ajurveeda (sanskriti keeles आयुर्वेद āyurveda, 'elu teadus') on India traditsiooniline meditsiin.
Uus!!: Seišellipalm ja Ajurveeda · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Seišellipalm ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Curieuse
400 px Curieuse on Seišellidele kuuluv saar India ookeanis.
Uus!!: Seišellipalm ja Curieuse · Näe rohkem »
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Uus!!: Seišellipalm ja Emasõis · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Seišellipalm ja Endeem · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Seišellipalm ja Erosioon · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Seišellipalm ja Hoovus · Näe rohkem »
Idu
Idu, millel on näha iduvars, idulehed ja idupungast puhkenud esimene pärisleht Idu on seemne osa, millest areneb taim.
Uus!!: Seišellipalm ja Idu · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Seišellipalm ja Igihaljus · Näe rohkem »
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Uus!!: Seišellipalm ja Isasõis · Näe rohkem »
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Uus!!: Seišellipalm ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Seišellipalm ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Seišellipalm ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Seišellipalm ja Leheroots · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Seišellipalm ja Leht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Seišellipalm ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Uus!!: Seišellipalm ja Louis XV · Näe rohkem »
Maldiivid
Maldiivid (ametlikult Maldiivi Vabariik) on saareriik India ookeanis.
Uus!!: Seišellipalm ja Maldiivid · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Seišellipalm ja Ookean · Näe rohkem »
Palmilaadsed
Palmilaadsed (Arecales) on õistaimede selts.
Uus!!: Seišellipalm ja Palmilaadsed · Näe rohkem »
Palmilised
Palmilised (Arecaceae; mõningais allikais käsitletud ka botaanikanomenklatuuri järgi ebakorrektse nimega Palmaceae) on õistaimede sugukond palmilaadsete seltsist.
Uus!!: Seišellipalm ja Palmilised · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Seišellipalm ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Praslin
400 px Vaade Praslini saarele La Digue'i saarelt Praslin on saar India ookeanis, Seišellide suuruselt teine saar.
Uus!!: Seišellipalm ja Praslin · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Seišellipalm ja Puittaimed · Näe rohkem »
Seišellid
Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool.
Uus!!: Seišellipalm ja Seišellid · Näe rohkem »
Seišellipalm (perekond)
Seišellipalm (Lodoicea) on igihaljaste puittaimede perekond palmiliste sugukonnast.
Uus!!: Seišellipalm ja Seišellipalm (perekond) · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Seišellipalm ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Spiraal
Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.
Uus!!: Seišellipalm ja Spiraal · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Seišellipalm ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Seišellipalm ja Taimed · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Seišellipalm ja Tüvi · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Seišellipalm ja Tuul · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Seišellipalm ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Uus!!: Seišellipalm ja Urb · Näe rohkem »
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Uus!!: Seišellipalm ja Vääriskivi · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Seišellipalm ja Võra · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Seišellipalm ja Vihm · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Seišellipalm ja Vili · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Seišellipalm ja 16. sajand · Näe rohkem »
1768
1768.
Uus!!: Seišellipalm ja 1768 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Seišellipalm ja 18. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lodoicea maldivica, Lodoicea seychellanum, Seišelli palm.