57 suhted: Antigeen, Arhed, Bakterid, Bakteriofaagid, C-terminaalne ots, DNA, Domeen (bioloogia), Endokriinsüsteem, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Epiteelkude, Eukarüoodid, Genoom, Golgi kompleks, Gramnegatiivsed bakterid, Grampositiivsed bakterid, Helicobacter pylori, Hormoonid, Immuunsüsteem, Insuliin, Ioon, Kaltsium, Kasvaja, Katkubakter, Keemiline aine, Konjugatsioon, Kopsud, Magu, Maomahl, N-terminaalne ots, Näärmed, Patogeensus, Peremeesorganism, Polüsahhariidid, Proteobakterid, Pseudomonas aeruginosa, Rakk, Rakukest, Rakumembraan, Rasu, Salmonellabakter, Seedekulgla, Sekretsioon (geoloogia), Selgroogsed, Soolekepike, Substraat (keemia), Taimerakk, Toksiin, Tsütoplasma, Tsütoskelett, ..., Tsütosool, Valgud, Vähirakk, Vereringe, Vesiikul (bioloogia), Vibrio, Virulentsusfaktor. Laienda indeks (7 rohkem) »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Sekretsioon ja Antigeen · Näe rohkem »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: Sekretsioon ja Arhed · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Sekretsioon ja Bakterid · Näe rohkem »
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Uus!!: Sekretsioon ja Bakteriofaagid · Näe rohkem »
C-terminaalne ots
Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).
Uus!!: Sekretsioon ja C-terminaalne ots · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Sekretsioon ja DNA · Näe rohkem »
Domeen (bioloogia)
Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.
Uus!!: Sekretsioon ja Domeen (bioloogia) · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Sekretsioon ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Sekretsioon ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Sekretsioon ja Ensüüm · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Sekretsioon ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Sekretsioon ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Sekretsioon ja Genoom · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Sekretsioon ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Uus!!: Sekretsioon ja Gramnegatiivsed bakterid · Näe rohkem »
Grampositiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.
Uus!!: Sekretsioon ja Grampositiivsed bakterid · Näe rohkem »
Helicobacter pylori
Helicobacter pylori ehk helikobakter on vähese hapnikunõudlusega (mikroaerofiilne) gramnegatiivne bakteriliik.
Uus!!: Sekretsioon ja Helicobacter pylori · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Sekretsioon ja Hormoonid · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Sekretsioon ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Insuliin
Insuliini heksameer Insuliin on peptiidhormoon, mida toodetakse enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkudes.
Uus!!: Sekretsioon ja Insuliin · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Sekretsioon ja Ioon · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Sekretsioon ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Sekretsioon ja Kasvaja · Näe rohkem »
Katkubakter
Katkubakter (Yersinia pestis) on bakteriliik Enterobacteriaceae sugukonna Yersinia perekonnast.
Uus!!: Sekretsioon ja Katkubakter · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Sekretsioon ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Konjugatsioon
Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.
Uus!!: Sekretsioon ja Konjugatsioon · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Sekretsioon ja Kopsud · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Sekretsioon ja Magu · Näe rohkem »
Maomahl
Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.
Uus!!: Sekretsioon ja Maomahl · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Sekretsioon ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Sekretsioon ja Näärmed · Näe rohkem »
Patogeensus
Patogeensus on mikroorganismi (patogeeni) võime põhjustada makroorganismil haigust.
Uus!!: Sekretsioon ja Patogeensus · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Sekretsioon ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Sekretsioon ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Proteobakterid
Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid.
Uus!!: Sekretsioon ja Proteobakterid · Näe rohkem »
Pseudomonas aeruginosa
Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne aeroobne kepikujuline bakter.
Uus!!: Sekretsioon ja Pseudomonas aeruginosa · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Sekretsioon ja Rakk · Näe rohkem »
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Uus!!: Sekretsioon ja Rakukest · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Sekretsioon ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rasu
Rasu on nahanäärmete rasvataoline nõre.
Uus!!: Sekretsioon ja Rasu · Näe rohkem »
Salmonellabakter
Salmonellabakter (Salmonella) on bakteriperekond.
Uus!!: Sekretsioon ja Salmonellabakter · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Sekretsioon ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Sekretsioon (geoloogia)
Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.
Uus!!: Sekretsioon ja Sekretsioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Sekretsioon ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Uus!!: Sekretsioon ja Soolekepike · Näe rohkem »
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Uus!!: Sekretsioon ja Substraat (keemia) · Näe rohkem »
Taimerakk
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Uus!!: Sekretsioon ja Taimerakk · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: Sekretsioon ja Toksiin · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Sekretsioon ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Uus!!: Sekretsioon ja Tsütoskelett · Näe rohkem »
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Uus!!: Sekretsioon ja Tsütosool · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Sekretsioon ja Valgud · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Sekretsioon ja Vähirakk · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Sekretsioon ja Vereringe · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: Sekretsioon ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
Vibrio
Vibrio on gramnegatiivne fakultatiivsete anaeroobsete bakterite perekond.
Uus!!: Sekretsioon ja Vibrio · Näe rohkem »
Virulentsusfaktor
Virulentsusfaktorid on mikroorganismi komponendid, mis määravad tema võimet põhjustada haigusi (virulentsust), kuid ei ole iseenesest tema elutegevuseks vajalikud.
Uus!!: Sekretsioon ja Virulentsusfaktor · Näe rohkem »