Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Balti laevastik, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Meremuuseum, Esimene maailmasõda, Geograafilised koordinaadid, Hanno Ojalo, Kiil (laevandus), Kroonlinn, Kumari kanal, Läänemeri, Mereleksikon, Moonsundi lahing, Muhu, Muhulane, Napoli, Norra, Papilaid, Pärnu, Rootsi, Saaremaa, Saksa keisririik, Saksamaa, Süvis, Sõlm (kiirusühik), Sepp, Soomuslaev, Teras, Torpeedo, Tsushima lahing, Vahemeri, Väinameri, Vöör, Veeteede Amet, Vene-Jaapani sõda, Venemaa Keisririik, 17. oktoober, 1902, 1903, 1905, 1906, 1908, 1915, 1917, 1924, 1933, 1937.
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Slava ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Slava ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti Meremuuseum
Paks Margareeta Vanalinna serval Vesilennukite angaarid Lennusadamas Lennusadama muuseumi-jahisadam mereürituse ajal Eesti Meremuuseum on 1935.
Uus!!: Slava ja Eesti Meremuuseum · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Slava ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Slava ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Hanno Ojalo
Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.
Uus!!: Slava ja Hanno Ojalo · Näe rohkem »
Kiil (laevandus)
Laevale on kiil pandud Kiil (hollandi keeles kiel, ladina keeles Carina) ehk puulaevade ajastul laeva või paadi emapuu on aluse põhitala(d), mis laevaehitusel esimesena staaplil või kuivdokis paigaldatakse.
Uus!!: Slava ja Kiil (laevandus) · Näe rohkem »
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Uus!!: Slava ja Kroonlinn · Näe rohkem »
Kumari kanal
Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.
Uus!!: Slava ja Kumari kanal · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Slava ja Läänemeri · Näe rohkem »
Mereleksikon
"Mereleksikon" on 1996.
Uus!!: Slava ja Mereleksikon · Näe rohkem »
Moonsundi lahing
Moonsundi merelahing oli Esimese maailmasõja ajal operatsiooni Albion osana 17. oktoobril 1917.
Uus!!: Slava ja Moonsundi lahing · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Slava ja Muhu · Näe rohkem »
Muhulane
Muhulane on kord kuus ilmuv ajaleht, mis vahendab peamiselt Muhu saare uudiseid ja kirjutab muhulastega seotust.
Uus!!: Slava ja Muhulane · Näe rohkem »
Napoli
Napoli (.
Uus!!: Slava ja Napoli · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Slava ja Norra · Näe rohkem »
Papilaid
Papilaid (1642 Prestholm, 1716 Papenholmen, 1798 Papis Laid) on laid Väinameres Kesselaiust põhjas.
Uus!!: Slava ja Papilaid · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Slava ja Pärnu · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Slava ja Rootsi · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Slava ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Slava ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Slava ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süvis
Süvis on veesõiduki veesistumise sügavus.
Uus!!: Slava ja Süvis · Näe rohkem »
Sõlm (kiirusühik)
Logi Sõlm on merenduses ja lennunduses kasutatav mittesüsteemne kiirusühik.
Uus!!: Slava ja Sõlm (kiirusühik) · Näe rohkem »
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Uus!!: Slava ja Sepp · Näe rohkem »
Soomuslaev
Prantsuse ''La Gloire'' Prantsuse soomuslaev ''Le Redoutable'' Vene eskaadrisoomuslaev ''Gangut'' Tallinna reidil Soomuslaev oli lahinguvõimeline soomuskaitsega jõuseadmega sõjalaevatüüp 19.
Uus!!: Slava ja Soomuslaev · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Slava ja Teras · Näe rohkem »
Torpeedo
Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.
Uus!!: Slava ja Torpeedo · Näe rohkem »
Tsushima lahing
Tsushima merelahing toimus 14 (27).–15 (28). mail 1905 Vene ja Jaapani laevastiku vahel Vene-Jaapani sõjas. Venemaa keiserliku laevastiku teine Vaikse ookeani eskaader, mille juhataja oli viitseadmiral Zinovi Rožestvenski (1848–1909), väljus oktoobris 1904 Liepāja sadamast ning sõitis Atlandi ja India ookeani kaudu Kaug-Itta, kuhu jõuti 1905. aasta maikuus. 27.–28. mail toimunud lahingus purustas admiral Tōgō Heihachirō juhitud Jaapani laevastik Vene laevastiku 2. eskaadri täielikult. Hukkus üle 5000 Vene madruse ja ohvitseri ning 27 laeva. Tsushima lahing tähendas Venemaa lõplikku lüüasaamist Vene-Jaapani sõjas. Haavatud viitseadmiral Rožestvenski langes jaapanlaste kätte vangi, kuid ta lasti kodumaale pärast Portsmouthi rahu sõlmimist 5. septembril. Lahingus osalesid Venemaa poolt Borodino klassi soomuslaevad Orjol, Knyaz Suvorov, Aleksandr III ja Borodino. Esimene langes jaapanlaste kätte (pärast ümbernimetamist Iwami), teised hukkusid. Lahingus pidi osalema ka Slava, kuid viimane ei jõudnud selleks ajaks valmis. Slava hukkus Esimese maailmasõja ajal Väinameres.
Uus!!: Slava ja Tsushima lahing · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Slava ja Vahemeri · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Slava ja Väinameri · Näe rohkem »
Vöör
Pirnvöör Laeva vööri läbilõige-mudel Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina.
Uus!!: Slava ja Vöör · Näe rohkem »
Veeteede Amet
Veeteede Amet (inglise Estonian Maritime Administration) oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel.
Uus!!: Slava ja Veeteede Amet · Näe rohkem »
Vene-Jaapani sõda
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Uus!!: Slava ja Vene-Jaapani sõda · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Slava ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Slava ja 17. oktoober · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Slava ja 1902 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Slava ja 1903 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Slava ja 1905 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Slava ja 1906 · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Slava ja 1908 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Slava ja 1915 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Slava ja 1917 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Slava ja 1924 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Slava ja 1933 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Slava ja 1937 · Näe rohkem »
