Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu

Soome vs. Tartu Ülikooli raamatukogu

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Sarnasusi Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu

Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander I, Eesti, Esimene maailmasõda, Euroopa, Rootsi, Rootsi kuningas, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani, Teine maailmasõda.

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Aleksander I ja Soome · Aleksander I ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Soome · Eesti ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Soome · Esimene maailmasõda ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Euroopa ja Soome · Euroopa ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Rootsi ja Soome · Rootsi ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Rootsi kuningas ja Soome · Rootsi kuningas ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Saksamaa ja Soome · Saksamaa ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome ja Soome · Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Soome ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Soome ja Taani · Taani ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Soome ja Teine maailmasõda · Tartu Ülikooli raamatukogu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu

Soome on 323 suhted, samas Tartu Ülikooli raamatukogu 122. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 2.47% = 11 / (323 + 122).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Soome ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »