Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rumeelia mänd ja Soomusmänd
Rumeelia mänd ja Soomusmänd on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Balkani poolsaar, Bulgaaria, Dendrokronoloogia, Euroopa nulg, Harilik mänd, Harilik pöök, Isasõis, Käbi, Lähtekivim (mullateadus), Lubjakivi, Mägimänd, Mänd (perekond), Männilised, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Perekond (bioloogia), Pung, Seeme, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tüvi, Võra, Võrse.
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Balkani poolsaar ja Rumeelia mänd · Balkani poolsaar ja Soomusmänd ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bulgaaria ja Rumeelia mänd · Bulgaaria ja Soomusmänd ·
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Dendrokronoloogia ja Rumeelia mänd · Dendrokronoloogia ja Soomusmänd ·
Euroopa nulg
Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Euroopa nulg ja Rumeelia mänd · Euroopa nulg ja Soomusmänd ·
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Harilik mänd ja Rumeelia mänd · Harilik mänd ja Soomusmänd ·
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Harilik pöök ja Rumeelia mänd · Harilik pöök ja Soomusmänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Isasõis ja Rumeelia mänd · Isasõis ja Soomusmänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Käbi ja Rumeelia mänd · Käbi ja Soomusmänd ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Lähtekivim (mullateadus) ja Rumeelia mänd · Lähtekivim (mullateadus) ja Soomusmänd ·
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Lubjakivi ja Rumeelia mänd · Lubjakivi ja Soomusmänd ·
Mägimänd
Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu.
Mägimänd ja Rumeelia mänd · Mägimänd ja Soomusmänd ·
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Mänd (perekond) ja Rumeelia mänd · Mänd (perekond) ja Soomusmänd ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Männilised ja Rumeelia mänd · Männilised ja Soomusmänd ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Muld ja Rumeelia mänd · Muld ja Soomusmänd ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Okas ja Rumeelia mänd · Okas ja Soomusmänd ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Okaspuulaadsed ja Rumeelia mänd · Okaspuulaadsed ja Soomusmänd ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Okaspuutaimed ja Rumeelia mänd · Okaspuutaimed ja Soomusmänd ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Paljasseemnetaimed ja Rumeelia mänd · Paljasseemnetaimed ja Soomusmänd ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Perekond (bioloogia) ja Rumeelia mänd · Perekond (bioloogia) ja Soomusmänd ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Pung ja Rumeelia mänd · Pung ja Soomusmänd ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Rumeelia mänd ja Seeme · Seeme ja Soomusmänd ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Rumeelia mänd ja Sugukond (bioloogia) · Soomusmänd ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Rumeelia mänd ja Taimed · Soomusmänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Rumeelia mänd ja Tüvi · Soomusmänd ja Tüvi ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Rumeelia mänd ja Võra · Soomusmänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rumeelia mänd ja Soomusmänd ühist
- Millised on sarnasused Rumeelia mänd ja Soomusmänd
Võrdlus Rumeelia mänd ja Soomusmänd
Rumeelia mänd on 90 suhted, samas Soomusmänd 40. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 20.00% = 26 / (90 + 40).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rumeelia mänd ja Soomusmänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
