Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Spektroskoopia ja Tsüaan

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Spektroskoopia ja Tsüaan

Spektroskoopia vs. Tsüaan

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist. Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Sarnasusi Spektroskoopia ja Tsüaan

Spektroskoopia ja Tsüaan on 5 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektrilahendus, Gaas, Kreeka keel, Molekul.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Spektroskoopia · Aatom ja Tsüaan · Näe rohkem »

Elektrilahendus

Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.

Elektrilahendus ja Spektroskoopia · Elektrilahendus ja Tsüaan · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Gaas ja Spektroskoopia · Gaas ja Tsüaan · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Kreeka keel ja Spektroskoopia · Kreeka keel ja Tsüaan · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Molekul ja Spektroskoopia · Molekul ja Tsüaan · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Spektroskoopia ja Tsüaan

Spektroskoopia on 105 suhted, samas Tsüaan 57. Kuna neil ühist 5, Jaccard indeks on 3.09% = 5 / (105 + 57).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Spektroskoopia ja Tsüaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »