Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Aeg (keeleteadus), Afiks, Alus (keeleteadus), Ametlik keel, Analüütiline keel, Aruba, Arv (keeleteadus), Arvsõna, Asesõna, Aspekt (keeleteadus), Diftong, Eitav kõneliik, Emakeel, Hüüdsõna, Holland, Hollandi keel, Isik (keeleteadus), Kaashäälik, Kaassõna, Kaksikverb, Kariibi Madalmaad, Kääne, Kõneviis, Keskvõrre, Koopula, Kreoolkeel, Ladina kiri, Lause moodustajad, Lõuna-Ameerika, Lingua franca, Lokatiiv, Määrsõna, Nimisõna, Ninahäälik, Omadussõna, Perfektiivne aspekt, Prantsuse Guajaana, Rõhk (keeleteadus), Reduplikatsioon, Sõnaliik, Sõnamoodustus, Semantika, Sidesõna, Sihitis, Silp, Sint Maarten, Srananikeelne Vikipeedia, Sufiks, Suriname, Täishäälik, ..., Tegijanimi, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Tuletus. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Sranani keel ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Afiks
Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.
Uus!!: Sranani keel ja Afiks · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Sranani keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Sranani keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Analüütiline keel
Analüütiline keel on keeletüpoloogias sellist tüüpi keel, milles iga sõna lauses koosneb vaid ühest morfeemist.
Uus!!: Sranani keel ja Analüütiline keel · Näe rohkem »
Aruba
Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.
Uus!!: Sranani keel ja Aruba · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Sranani keel ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Sranani keel ja Arvsõna · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Sranani keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Sranani keel ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Sranani keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Sranani keel ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Sranani keel ja Emakeel · Näe rohkem »
Hüüdsõna
Hüüdsõna ehk interjektsioon on sõnaliik, mis väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli, jms.
Uus!!: Sranani keel ja Hüüdsõna · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Sranani keel ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Sranani keel ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Uus!!: Sranani keel ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Sranani keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Uus!!: Sranani keel ja Kaassõna · Näe rohkem »
Kaksikverb
Kaksikverb ehk rindverb ehk sariverb ehk seriaalverb koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist.
Uus!!: Sranani keel ja Kaksikverb · Näe rohkem »
Kariibi Madalmaad
pisi Kariibi Madalmaad (hollandi Caribisch Nederland) on Kariibi meres asuv kolmest saarest koosnev Hollandi osa kohaliku omavalitsuse üksuse 'eriomavalitsuse' (bijzondere gemeente) staatuses, mille moodustavad Bonaire, Saba ja Sint Eustatius.
Uus!!: Sranani keel ja Kariibi Madalmaad · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Sranani keel ja Kääne · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Sranani keel ja Kõneviis · Näe rohkem »
Keskvõrre
Keskvõrre ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.
Uus!!: Sranani keel ja Keskvõrre · Näe rohkem »
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Sranani keel ja Koopula · Näe rohkem »
Kreoolkeel
Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena.
Uus!!: Sranani keel ja Kreoolkeel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Sranani keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Uus!!: Sranani keel ja Lause moodustajad · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Sranani keel ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Sranani keel ja Lingua franca · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Sranani keel ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Sranani keel ja Määrsõna · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Sranani keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Sranani keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Sranani keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Perfektiivne aspekt
Perfektiivne aspekt on keeleteaduses piiritletud situatsiooni väljendus lauses.
Uus!!: Sranani keel ja Perfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.
Uus!!: Sranani keel ja Prantsuse Guajaana · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Sranani keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Reduplikatsioon
Reduplikatsioon on sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin).
Uus!!: Sranani keel ja Reduplikatsioon · Näe rohkem »
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Uus!!: Sranani keel ja Sõnaliik · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Sranani keel ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Sranani keel ja Semantika · Näe rohkem »
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Uus!!: Sranani keel ja Sidesõna · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Sranani keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Sranani keel ja Silp · Näe rohkem »
Sint Maarten
Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa, piirnedes põhjas Saint-Martiniga.
Uus!!: Sranani keel ja Sint Maarten · Näe rohkem »
Srananikeelne Vikipeedia
Logo Srananikeelne Vikipeedia (sranani keeles Sranan Wikipedia) on Vikipeedia srananikeelne versioon.
Uus!!: Sranani keel ja Srananikeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Sranani keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Suriname
Suriname (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.
Uus!!: Sranani keel ja Suriname · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Sranani keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegijanimi
Tegijanimi (ladina keeles nomen agentis) on tegevust kirjeldavast sõnast tuletatud nimisõna, mis märgib millegi tegijat; näiteks "tegija" on tegijanimi tegusõnast "tegema".
Uus!!: Sranani keel ja Tegijanimi · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Sranani keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Sranani keel ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Tuletus
Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.
Uus!!: Sranani keel ja Tuletus · Näe rohkem »
