Kiiremini kui brauser!
113 suhted: Algkõverus, Algpinge, Algpragu, Amplituudpinge, Arvutuslik koormus, Arvutuslik tugevus, Arvutuspinge, Asümmeetriatundlikkuse tegur, Bauschingeri efekt, Bernoulli hüpotees, Dünaamiline kõvadus, Dünaamiline koormus, Dünaamiline pinge, Deformatsioonide võrdsuse tingimus, Deformatsioonivõrrand, Deplaneerumine, Efektiivne kontsentratsioonitegur, Elastne järelmõju, Elastsusmoodul, Elastsuspiir, Erisurve, Hertzi pinge, Indentor, Iseloomulik lõige, Jäikus, Joonpingus, Kalestumine, Katkevenivus, Keha, Kestustugevus, Konsool (tugevusõpetus), Koorik (tugevusõpetus), Koormislõik, Koormusliigitegur, Lüdersi jooned, Lenkimine, Liigvarras, Massiiv (tugevusõpetus), Mastaabitegur, Materjal (tugevusõpetus), Membraaniteooria, Mineri reegel, Muutuv pinge, Nihkedeformatsioon, Nihkeelastsusmoodul, Nihkepingete paarsuse seadus, Normaalelastsusmoodul, Normaalpinge, Nullist pulseeriv pinge, Nulljoon, ..., Ohtlik punkt, Paindekatse, Paine, Paljutsükliline väsimus, Pöördemoment, Põikpind, Põikpinna telginertsmoment, Peapind, Peapinge, Peatelg, Piiramplituuddiagramm, Piiratud väsimuspiir, Piirpingevahemik, Pike, Pikkepinge, Pine, Pinge (mehaanika), Pingekontsentratsioon, Pingering, Pingeteooria, Pingetsükkel, Pingus, Pinnakaredustegur, Pinnatugevustegur, Pinus, Poissoni tegur, Polaarinertsimoment, Positiivne sisepind, Pulseeriv pinge (tugevusõpetus), Raugepinge, Relaksatsioon, Ristraam, Roomavus, Ruumpingus, Staatikaga määramatud ülesanded, Staatikaga määratavad ülesanded, Stabiilsuse kadu, Survetugevus, Tala (ehitus), Tangentsiaalpinge, Tasapingus, Tõmbetugevus, Telginertsimoment, Temperatuuritegur (tugevusõpetus), Termiline väsimus, Tinglik voolavuspinge, Tsüklite baasarv, Tsentraaltelg, Tugevus, Tugevusõpetus, Tugevusmoment, Tugevuspiir, Tugevustingimus, Varda tööseisund, Varras, Varutegur, Väändeprinkus, Vääne, Väsimuspiir, Väsimuspiirkoormus, Väsimustugevus, Voolamine (tugevusõpetus), Voolavuspinge. Laienda indeks (63 rohkem) »
Algkõverus
Algkõverus on tugevusõpetuses nõtkele töötava varda sirgjoonelisuse hälve enne jõu rakendumist.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Algkõverus · Näe rohkem »
Algpinge
Algpinge on tugevusõpetuses pinge, mis oli detailis juba enna töökoormuse rakendamist.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Algpinge · Näe rohkem »
Algpragu
Algpragu on tugevusõpetuses esmane väsimuspragu ristlõikes, mis oli detailis juba enne väliskoormuse rakendumist ning, mille arenemine võib viia detaili purunemiseni.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Algpragu · Näe rohkem »
Amplituudpinge
Amplituudpinge ehk pingeamplituud on füüsikas ja tugevusõpetuses pingetsükli maksimaalse pinge ja keskmise pinge vahe absoluutväärtus või minimaalse pinge ja keskmise pinge vahe absoluutväärtus.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Amplituudpinge · Näe rohkem »
Arvutuslik koormus
Arvutuslik koormus on tugevusõpetuses koormuse arvväärtus, mille konstruktor on valinud konstruktsiooni või selle elemendi tugevus- ja jäikusarvutuste aluseks.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Arvutuslik koormus · Näe rohkem »
Arvutuslik tugevus
Arvutuslik tugevus on tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi või detaili tugevus arvutuse järgi.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Arvutuslik tugevus · Näe rohkem »
Arvutuspinge
Arvutuspingeks nimetatakse tugevusõpetuses ohtlikus punktis tekkivat pinget.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Arvutuspinge · Näe rohkem »
Asümmeetriatundlikkuse tegur
Asümmeetriatundlikkuse tegur (inglise asymmetrical cycle factor) on tugevusõpetuses tegur, mis iseloomustab materjali tundlikkust tsükli asümmeetria suhtes.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Asümmeetriatundlikkuse tegur · Näe rohkem »
Bauschingeri efekt
Bauschingeri efekt on mõiste tugevusõpetusest, milleks nimetatakse plastse metalli voolavuspinge vähenemist vastassuunalisel plastsel eeldeformeerimisel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Bauschingeri efekt · Näe rohkem »
Bernoulli hüpotees
Bernoulli hüpoteesi ehk põikpindade tasandilisuse hüpotees on tugevusõpetuses kasutatav eeldus, mille järgi põikpinnad, mis enne varda pikideformeerumist olid tasandilised ja teljega risti, jäävad ka peale varda pikideformeerumist tasandilisteks ja teljega risti.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Bernoulli hüpotees · Näe rohkem »
Dünaamiline kõvadus
Dünaamiline kõvadus (inglise keeles dynamic hardness) on keha muutuval ehk dünaamilisel koormamisel määratav kõvadus.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Dünaamiline kõvadus · Näe rohkem »
Dünaamiline koormus
Dünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Dünaamiline koormus · Näe rohkem »
Dünaamiline pinge
Dünaamiline pinge (inglise dynamic stress) on tugevusõpetuses dünaamilisest koormusest või vibratsioonist tingitud pinge.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Dünaamiline pinge · Näe rohkem »
Deformatsioonide võrdsuse tingimus
Deformatsioonide võrdsuse tingimus on meetod staatikaga määramatute ja deformatsiooniülesannete lahendamiseks, mis lähtub kahe või mitme koos deformeeruva detaili (või varda vasak- ja parempoolse osa) siirete võrdsusest nende ühispunktis.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Deformatsioonide võrdsuse tingimus · Näe rohkem »
Deformatsioonivõrrand
Deformatsioonivõrrand on tugevusõpetuses kasutatav lisavõrrand, mille koostamiseks kujutatakse konstruktsioon deformeerunult ja määratakse jooniselt konstruktsiooni üksikute osade (varraste) deformatsioonide vahekord.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Deformatsioonivõrrand · Näe rohkem »
Deplaneerumine
Deplaneerumiseks nimetatakse tugevusõpetuses mitteümarate varraste kõverdumist väändel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Deplaneerumine · Näe rohkem »
Efektiivne kontsentratsioonitegur
Efektiivne kontsentratsioonitegur on mõiste tugevusõpetusest, mis näitab mingi detaili tugevuse alanemist pingekontsentraatori tõttu.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Efektiivne kontsentratsioonitegur · Näe rohkem »
Elastne järelmõju
Elastne järelmõju on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab elastse deformatsiooni muutumist ajas.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Elastne järelmõju · Näe rohkem »
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Elastsusmoodul · Näe rohkem »
Elastsuspiir
Elastsuspiiriks \sigma_nimetatakse tugevusõpetuses ja materjaliteaduses suurimat pinget, mille saavutamiseni ei omanda materjal olulisi jääkdeformatsioone.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Elastsuspiir · Näe rohkem »
Erisurve
Erisurve näitab tugevusõpetuses pinnaühikule toimivat jõudu.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Erisurve · Näe rohkem »
Hertzi pinge
Hertzi pinge ka Hertzi kontaktpinge on analüütiliselt arvutatav survepinge laotus Hertzi kontaktis, kontaktpinge erijuht.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Hertzi pinge · Näe rohkem »
Indentor
pisi Indentor on detaili või katsekeha pinnakihti sissetungiv kõvast materjalist keha.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Indentor · Näe rohkem »
Iseloomulik lõige
Iseloomulik lõige on tugevusõpetuses keha mõtteline lõige, mis ühtib koormislõigu piiriga (rajaga) ning kuhu on rakendatud koondkoormis või kus algab või lõpeb lauskoormis.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Iseloomulik lõige · Näe rohkem »
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Jäikus · Näe rohkem »
Joonpingus
Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Joonpingus · Näe rohkem »
Kalestumine
Kalestumiseks nimetatakse tugevusõpetuses materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Kalestumine · Näe rohkem »
Katkevenivus
Katkevenivus on protsentides ilma ühikuta suurus materjali plastsuse iseloomustamiseks, mis näitab, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Katkevenivus · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Keha · Näe rohkem »
Kestustugevus
Kestustugevuseks nimetatakse pinget, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Kestustugevus · Näe rohkem »
Konsool (tugevusõpetus)
Konsool on ainult ühe otsaga kinnitatud jäik konstruktsioonielement, näiteks tala või sõrestik.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Konsool (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Koorik (tugevusõpetus)
Koorik on tugevusõpetuses keha, mille üks mõõde (paksus) on kahest ülejäänust oluliselt väiksem.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Koorik (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Koormislõik
Koormislõik on tugevusõpetuses varda selline piirkond, mille ulatuses mõjuvad sisejõud ühe ja sama seaduspära järgi.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Koormislõik · Näe rohkem »
Koormusliigitegur
Koormusliigitegur on tegur tugevusõpetusest, mis arvestab väsimuspiiride erinevusi vahelduval tõmbel, survel, pöörleval paindel, vahelduval väändel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Koormusliigitegur · Näe rohkem »
Lüdersi jooned
Lüdersi jooned ehk nihkejooned on plastse metallist tõmbekatsekeha poleeritud pinnale voolepiiri saavutamisel ilmuvad kaldjooned, mis näitavad plastsete nihete teket.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Lüdersi jooned · Näe rohkem »
Lenkimine
Lenkimine on tugevusõpetuses saleda varda, kõie või trossi stabiilsuse kaotus väändel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Lenkimine · Näe rohkem »
Liigvarras
Liigvarras on tugevusõpetuses varras või side, mis muudab konstruktsiooni (võrestiku, raami) staatikaga määramatuks.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Liigvarras · Näe rohkem »
Massiiv (tugevusõpetus)
Massiiv on keha, mille kõik kolm mõõdet on sama suurusjärku.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Massiiv (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Mastaabitegur
Mastaabitegur on tegur väsimusarvutustes, mis arvestab ristlõike mõõtmete mõju väsimuspiirile.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Mastaabitegur · Näe rohkem »
Materjal (tugevusõpetus)
Materjal on pidev keskkond, mis täidab keha ruumala.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Materjal (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Membraaniteooria
Membraaniteooria on anumate ja katelde tugevusarvutustes kasutatav teooria, mille kohaselt õhukeses seinas või kiles (näiteks õhupallis või seebimullis) ei kutsu pindkoormused esile paindepinget, samas aga normaalpinged (mõnikord nimetatakse neid ka membraanpingeteks) jaotuvad seinapaksuse ulatuses ühtlaselt.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Membraaniteooria · Näe rohkem »
Mineri reegel
Mineri reegel on meetod tugevusõpetuses, mis põhineb vigastuste summeerimise printsiibil arvesse võtmaks astmelist koormusrežiimi väsimusarvutustes.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Mineri reegel · Näe rohkem »
Muutuv pinge
Muutuv pinge ehk muutlik pinge on tugevusõpetuses pinge, mis muutub ajas suuruselt või suunalt.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Muutuv pinge · Näe rohkem »
Nihkedeformatsioon
Nihkedeformatsioon on keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nihkedeformatsioon · Näe rohkem »
Nihkeelastsusmoodul
Nihkeelastsusmoodul ehk nihkemoodul (tähis G) on tugevusõpetuses võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nihkeelastsusmoodul · Näe rohkem »
Nihkepingete paarsuse seadus
Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetusest, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nihkepingete paarsuse seadus · Näe rohkem »
Normaalelastsusmoodul
Normaalelastsusmoodul ka Youngi moodul (tähis enamasti E, vahest Y) on suurus, mis näitab elastses olekus materjali mingi normaalpinge korral vastupanu normaali suunalisele deformatsioonile.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Normaalelastsusmoodul · Näe rohkem »
Normaalpinge
Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Normaalpinge · Näe rohkem »
Nullist pulseeriv pinge
Nullist pulseeriv pinge tähendab tugevusõpetuses pingetsüklit, mille üks piirpinge võrdub nulliga.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nullist pulseeriv pinge · Näe rohkem »
Nulljoon
Nulljooneks nimetatakse paindel neutraalkihi ja ristlõike lõikejoont.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nulljoon · Näe rohkem »
Ohtlik punkt
Ohtlikuks punktiks nimetatakse tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi punkti, milles tekivad suurimad pinged σmax.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Ohtlik punkt · Näe rohkem »
Paindekatse
Paindekatse on katse konstruktsiooni või selle elemendi paindejäikuse määramiseks ja deformatsioonide mõõtmiseks etteantud koormusel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Paindekatse · Näe rohkem »
Paine
Paindeks nimetatakse tugevusõpetuses varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Paine · Näe rohkem »
Paljutsükliline väsimus
Paljutsükliline väsimus on tugevusõpetuses detaili väsimus, mis on tingitud peamiselt korduvdeformatsioonidest elastsuspiirkonnas.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Paljutsükliline väsimus · Näe rohkem »
Pöördemoment
Pöördemoment on jõudude kogumi momentide geomeetriline summa, kui jõudude resultant on null.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pöördemoment · Näe rohkem »
Põikpind
Põikpind ehk ristlõikepind on mõiste tugevusõpetusest ja tähendab pinda, mis ilmub nähtavale ristlõike sooritamisel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Põikpind · Näe rohkem »
Põikpinna telginertsmoment
Põikpinna telginertsmomendiks nimetatakse tugevusõpetuses teise astme pinnamomenti, milleks on y-telje suhtes põikpinna geomeetriline karakteristik, mis on määratud integraaliga I_y.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Põikpinna telginertsmoment · Näe rohkem »
Peapind
Peapind on pind, kus nihkepinged puuduvad ja mõjuvad vaid normaalpinged.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Peapind · Näe rohkem »
Peapinge
Peapingeks nimetatakse tugevusõpetuses peapinnal mõjuvat normaalpinget.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Peapinge · Näe rohkem »
Peatelg
Peateljeks nimetatakse tugevusõpetuses telge, mille suhtes tsentrifugaalmoment on null.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Peatelg · Näe rohkem »
Piiramplituuddiagramm
Piiramplituuddiagramm ehk Haighi diagramm on tugevusõpetuses diagramm, millelt saab leida igale suvaliselt valitud tsükli keskpingele vastava piiramplituudi.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Piiramplituuddiagramm · Näe rohkem »
Piiratud väsimuspiir
Piiratud väsimuspiir näitab tugevusõpetuses suurimat pinget, mida materjal talub purunemata etteantud baasarvust väiksema arvu pingetsüklite vältel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Piiratud väsimuspiir · Näe rohkem »
Piirpingevahemik
Piirpingevahemik näitab tugevusõpetuses väsimuspiirini ulatuvat tsükli piirpingete vahet.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Piirpingevahemik · Näe rohkem »
Pike
Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pike · Näe rohkem »
Pikkepinge
Pikkepingeks nimetatakse tugevusõpetuses varda telje sihilist normaalpinget.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pikkepinge · Näe rohkem »
Pine
Pine on vastaspindade suhteline paigutuse muut keha deformeerimisel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pine · Näe rohkem »
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »
Pingekontsentratsioon
Pingekontsentraator esineb võllidel järskude ülemineku kohtadel. Selle vältimiseks tuleb järsud üleminekud faasida või ümardada. Pingekontsentratsioon on tugevusõpetuses, pingete ebasoodus ümberjaotumine ristlõikes koos kohalike maksimumide tekkega, mis on tingitud pingekontsentraatorite (avade, teravapõhjaliste soonte, keerme, ristlõike järskude üleminekute jms.) mõjust.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingekontsentratsioon · Näe rohkem »
Pingering
Pingering ehk Mohri ring (saanud nime leiutaja Christian Otto Mohri järgi) on pinguse kahemõõtmeline graafiline esitus, mis võimaldab määrata erinevatel pindadel ühes tasandis mõjuvaid pingeid.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingering · Näe rohkem »
Pingeteooria
Pingeteooria on tugevusõpetuse teooria, mis kirjeldab seoseid mingis punktis erinevatel pindadel mõjuvate pingete vahel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingeteooria · Näe rohkem »
Pingetsükkel
Pingetsükkel (inglise stress cycle) on tugevusõpetuses teatava seaduspära järgi perioodiliselt muutuva pinge ühekordne muutumine algväärtusest algväärtuseni.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingetsükkel · Näe rohkem »
Pingus
Pinguseks nimetatakse tugevusõpetuses mingis punktis esinevate pingete koguhulka, mis esineb seda punkti läbivatel pindadel nende kõikvõimalikes asendites.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingus · Näe rohkem »
Pinnakaredustegur
Pinnakaredusteguriks (surface-finish factor) nimetatakse tugevusõpetuses antud pinnakaredusega katsekehade väsimuspiiri ja poleeritud katsekehade väsimuspiiri jagatist.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinnakaredustegur · Näe rohkem »
Pinnatugevustegur
Pinnatugevustegur (surface hardening factor) on tugevusõpetuses kalestatud, pindkarastatud, nitreeritud või muul viisil tugevdatud pinnaga katsekehade väsimuspiiri ja tugevdamata katsekehade väsimuspiiri jagatis.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinnatugevustegur · Näe rohkem »
Pinus
Pinus näitab keha pinetatust mingis punktis.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinus · Näe rohkem »
Poissoni tegur
Poissoni tegur on pideva keskkonna mehaanikas elastsusmoodul, mis iseloomustab materjali põiksuunalise ja pikisuunalise suhteliste deformatsioonide ehk moonete suhet.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Poissoni tegur · Näe rohkem »
Polaarinertsimoment
Polaarinertsimoment näitab keha inertsi väändel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Polaarinertsimoment · Näe rohkem »
Positiivne sisepind
Positiivne sisepind on mõiste tugevusõpetusest, milleks nimetatakse pinda, kui ta välisnormaali suund ühtib koordinaattelje positiivse suunaga.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Positiivne sisepind · Näe rohkem »
Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)
Pulseeriv pinge (fluctuating stress) on tugevusõpetuses pinge, mis muutub ajas suuruselt, kuid jääb suunalt muutumatuks.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pulseeriv pinge (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Raugepinge
Raugepinge on pinguse iseloomulik pinge materjali tugevuse raugemisel (vähenemisel).
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Raugepinge · Näe rohkem »
Relaksatsioon
Relaksatsioon (ladina keeles relaxatio nõrgenemine, vähenemine) ehk pingete relaksatsioon on tugevusõpetuses keha elastse deformatsiooni muutumine plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Relaksatsioon · Näe rohkem »
Ristraam
Ristraam on tugevusõpetuses kahest ristuvast talast moodustatud raam.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Ristraam · Näe rohkem »
Roomavus
Roomavus on tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Roomavus · Näe rohkem »
Ruumpingus
Ruumpingus ehk kolmemõõtmeline pingus on olukord, milles pinged mõjuvad kõikidel pindadel erinevates sihtides ning peapinged on kolmes suunas.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Ruumpingus · Näe rohkem »
Staatikaga määramatud ülesanded
Staatikaga määramatud ülesanded on ülesanded, milles ei ole võimalik koostada niisama palju tasakaaluvõrrandeid, kui palju on tundmatuid toereaktsioone.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Staatikaga määramatud ülesanded · Näe rohkem »
Staatikaga määratavad ülesanded
Staatikaga määratavad ülesanded on tugevusõpetuse ülesanded, mis on lahendatavad tasakaaluvõrrandite abil.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Staatikaga määratavad ülesanded · Näe rohkem »
Stabiilsuse kadu
Stabiilsuse kadu on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab survejõu teatud suuruse juures sirge varda kõverdumist.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Stabiilsuse kadu · Näe rohkem »
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Survetugevus · Näe rohkem »
Tala (ehitus)
305x305px Talaks nimetatakse horisontaalset varrast, mille koormuseks on peaasjalikult teljega risti suunatud jõud.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tala (ehitus) · Näe rohkem »
Tangentsiaalpinge
Tangentsiaalpinge ehk nihkepinge on lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tangentsiaalpinge · Näe rohkem »
Tasapingus
Tasandpingus on olukord kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes tasandis ning peapingeid on kaks.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tasapingus · Näe rohkem »
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tõmbetugevus · Näe rohkem »
Telginertsimoment
276x276px Telginertsimoment on pinda kirjeldav suurus, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Telginertsimoment · Näe rohkem »
Temperatuuritegur (tugevusõpetus)
Temperatuuritegur on tugevusõpetuses tegur, mis arvestab väsimustugevuse langust kõrgetel temperatuuridel ja madalatel temperatuuridel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Temperatuuritegur (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Termiline väsimus
Termiline väsimus ehk termoväsimus on tugevusõpetuses materjali väsimus paljukordsete kuumutus- jahutustsüklite vältel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Termiline väsimus · Näe rohkem »
Tinglik voolavuspinge
Tinglikuks voolavuspingeks nimetatakse pinget, millele vastab jäävpike 0,2%.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tinglik voolavuspinge · Näe rohkem »
Tsüklite baasarv
Tsüklite baasarv (limiting number of load cycles) on väsimusteimil pingetsüklite ettevalitud arv, mille saavutamisel teimi enam ei jätkata, sest katsekeha purunemist pole edaspidi vaja enam karta.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tsüklite baasarv · Näe rohkem »
Tsentraaltelg
Tsentraaltelg on tugevusõpetuses telg, mille suhtes tasakujundi (näiteks varda ristlõikepinna) staatiline moment võrdub nulliga.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tsentraaltelg · Näe rohkem »
Tugevus
Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevus · Näe rohkem »
Tugevusõpetus
Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevusõpetus · Näe rohkem »
Tugevusmoment
Tugevusmoment (vanemas kirjanduses vastupanumoment) on varda ristlõike geomeetriline omadus, mis iseloomustab varda kindlas lõikes tekkivate paindepingete suurima väärtuse.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevusmoment · Näe rohkem »
Tugevuspiir
Tugevuspiir on suurim pinge, mida materjal on võimeline purunemata taluma.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevuspiir · Näe rohkem »
Tugevustingimus
Tugevustingimuseks loetakse tugevusõpetuses tingimust, mille kohaselt konstruktsioonielemendi tugevus on piisav, kui arvutuslik varutegur on suurem normatiivides antud nõutavast varutegurist.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevustingimus · Näe rohkem »
Varda tööseisund
Varda tööseisund on mõiste tugevusõpetusest, mis kujutab endast vardas esinevate sisejõudude ja neile vastavate deformatsioonide hulka.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Varda tööseisund · Näe rohkem »
Varras
Varras on tugevusõpetuses ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Varras · Näe rohkem »
Varutegur
Varutegur on mõiste tehnikast ja tugevusõpetusest, mis tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest (raugepingetest) võrdeliselt varuteguriga.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Varutegur · Näe rohkem »
Väändeprinkus
Väändeprinkus (inglise angular twist per unit length) näitab tugevusõpetuses väändedeformatsiooni intensiivsust ehk väändenurka pikkusühiku kohta.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väändeprinkus · Näe rohkem »
Vääne
Vääne on tugevusõpetuses varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Vääne · Näe rohkem »
Väsimuspiir
Väsimuspiir on tugevusõpetuses suurim pinge, mida materjal talub purunemata kuitahes paljude tsüklite vältel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väsimuspiir · Näe rohkem »
Väsimuspiirkoormus
Väsimuspiirkoormus (inglise fatigue load limit) on tugevusõpetuses suurim koormus, mis ei kutsu detailis esile väsimuspiiri ületavaid pingeid.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väsimuspiirkoormus · Näe rohkem »
Väsimustugevus
Väsimustugevuseks nimetatakse materjali võimet vastu panna vahelduvast koormusest tingitud purunemisele.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väsimustugevus · Näe rohkem »
Voolamine (tugevusõpetus)
Voolamine on tugevusõpetuses materjali suhteliselt kiire plastne deformeerumine voolepiiri ületavatel pingetel.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Voolamine (tugevusõpetus) · Näe rohkem »
Voolavuspinge
Voolavuspingeks nimetatakse pinget, mille juures deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta.
Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Voolavuspinge · Näe rohkem »
