Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kollane mänd ja Suhkrumänd
Kollane mänd ja Suhkrumänd on 51 ühist asja (Unioonpeedia): Šotimaa, Basalt, California, David Douglas, Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Erikaal, Geograafiline laius, Graniit, Hall nulg, Happeline keskkond, Harilik ebatsuuga, Hiigelnulg, Isasõis, Jeffrey mänd, Juurestik, Kalifornia lõhnaseeder, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Korp, Lähtekivim (mullateadus), Liivakivi, Mänd (perekond), Männilised, Mehhiko, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, ..., Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Peajuur, Perekond (bioloogia), Pung, Ruumala, Savikilt, Seeme, Seemik, Segamets, Settekivim, Sierra Nevada (USA), Sugukond (bioloogia), Survetugevus, Taimed, Tardkivim, Tüvi, Tihedus, Vaik, Võra, Võrse. Laienda indeks (21 rohkem) »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Šotimaa ja Kollane mänd · Šotimaa ja Suhkrumänd ·
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Basalt ja Kollane mänd · Basalt ja Suhkrumänd ·
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Kollane mänd · California ja Suhkrumänd ·
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
David Douglas ja Kollane mänd · David Douglas ja Suhkrumänd ·
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Eino-Endel Laas ja Kollane mänd · Eino-Endel Laas ja Suhkrumänd ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Kollane mänd · Elastsusmoodul ja Suhkrumänd ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Erikaal ja Kollane mänd · Erikaal ja Suhkrumänd ·
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Geograafiline laius ja Kollane mänd · Geograafiline laius ja Suhkrumänd ·
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit ja Kollane mänd · Graniit ja Suhkrumänd ·
Hall nulg
Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hall nulg ja Kollane mänd · Hall nulg ja Suhkrumänd ·
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Happeline keskkond ja Kollane mänd · Happeline keskkond ja Suhkrumänd ·
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Harilik ebatsuuga ja Kollane mänd · Harilik ebatsuuga ja Suhkrumänd ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hiigelnulg ja Kollane mänd · Hiigelnulg ja Suhkrumänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Isasõis ja Kollane mänd · Isasõis ja Suhkrumänd ·
Jeffrey mänd
Jeffrey mänd (Pinus jeffreyi) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Jeffrey mänd ja Kollane mänd · Jeffrey mänd ja Suhkrumänd ·
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Juurestik ja Kollane mänd · Juurestik ja Suhkrumänd ·
Kalifornia lõhnaseeder
Kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens) on okaspuu lõhnaseedri perekonnas küpressiliste sugukonnas.
Kalifornia lõhnaseeder ja Kollane mänd · Kalifornia lõhnaseeder ja Suhkrumänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Käbi ja Kollane mänd · Käbi ja Suhkrumänd ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Kõvadus ja Kollane mänd · Kõvadus ja Suhkrumänd ·
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Keerdmänd ja Kollane mänd · Keerdmänd ja Suhkrumänd ·
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Kollane mänd ja Korp · Korp ja Suhkrumänd ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Kollane mänd ja Lähtekivim (mullateadus) · Lähtekivim (mullateadus) ja Suhkrumänd ·
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Kollane mänd ja Liivakivi · Liivakivi ja Suhkrumänd ·
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Kollane mänd ja Mänd (perekond) · Mänd (perekond) ja Suhkrumänd ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Kollane mänd ja Männilised · Männilised ja Suhkrumänd ·
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Kollane mänd ja Mehhiko · Mehhiko ja Suhkrumänd ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Kollane mänd ja Muld · Muld ja Suhkrumänd ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Kollane mänd ja Okas · Okas ja Suhkrumänd ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Kollane mänd ja Okaspuulaadsed · Okaspuulaadsed ja Suhkrumänd ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Kollane mänd ja Okaspuutaimed · Okaspuutaimed ja Suhkrumänd ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Kollane mänd ja Paljasseemnetaimed · Paljasseemnetaimed ja Suhkrumänd ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Kollane mänd ja Põhja-Ameerika · Põhja-Ameerika ja Suhkrumänd ·
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Kollane mänd ja Peajuur · Peajuur ja Suhkrumänd ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Kollane mänd ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Suhkrumänd ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Kollane mänd ja Pung · Pung ja Suhkrumänd ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Kollane mänd ja Ruumala · Ruumala ja Suhkrumänd ·
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Kollane mänd ja Savikilt · Savikilt ja Suhkrumänd ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Kollane mänd ja Seeme · Seeme ja Suhkrumänd ·
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Kollane mänd ja Seemik · Seemik ja Suhkrumänd ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Kollane mänd ja Segamets · Segamets ja Suhkrumänd ·
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Kollane mänd ja Settekivim · Settekivim ja Suhkrumänd ·
Sierra Nevada (USA)
Vaade Bear Creeki tipule Little Lakesi orust Mount Whitney Sierra Nevada (inglise keeles ka The Sierra, The Sierras; hispaania keeles 'lumine mäestik') on ida-Californias ja osalt Nevadas asuv mäestik.
Kollane mänd ja Sierra Nevada (USA) · Sierra Nevada (USA) ja Suhkrumänd ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Kollane mänd ja Sugukond (bioloogia) · Sugukond (bioloogia) ja Suhkrumänd ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Kollane mänd ja Survetugevus · Suhkrumänd ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Kollane mänd ja Taimed · Suhkrumänd ja Taimed ·
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Kollane mänd ja Tardkivim · Suhkrumänd ja Tardkivim ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Kollane mänd ja Tüvi · Suhkrumänd ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Kollane mänd ja Tihedus · Suhkrumänd ja Tihedus ·
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Kollane mänd ja Vaik · Suhkrumänd ja Vaik ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Kollane mänd ja Võra · Suhkrumänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kollane mänd ja Suhkrumänd ühist
- Millised on sarnasused Kollane mänd ja Suhkrumänd
Võrdlus Kollane mänd ja Suhkrumänd
Kollane mänd on 138 suhted, samas Suhkrumänd 77. Kuna neil ühist 51, Jaccard indeks on 23.72% = 51 / (138 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kollane mänd ja Suhkrumänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
