Sulamistemperatuur ja Vesi

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Sulamistemperatuur ja Vesi

Sulamistemperatuur vs. Vesi

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Sarnasusi Sulamistemperatuur ja Vesi

Sulamistemperatuur ja Vesi on 5 ühist asja (Unioonpeedia): Allajahtumine, Amorfne aine, Soolad, Tahkis, Vedelik.

Allajahtumine

Allajahtumine (harvem kasutatud terminit ülejahtumine) on aine jahtumine alla temperatuuri, kus ta peaks siirduma teise faasi.

Allajahtumine ja Sulamistemperatuur · Allajahtumine ja Vesi · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.

Amorfne aine ja Sulamistemperatuur · Amorfne aine ja Vesi · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Soolad ja Sulamistemperatuur · Soolad ja Vesi · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Sulamistemperatuur ja Tahkis · Tahkis ja Vesi · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Sulamistemperatuur ja Vedelik · Vedelik ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Sulamistemperatuur ja Vesi ühist
Millised on sarnasused Sulamistemperatuur ja Vesi

Võrdlus Sulamistemperatuur ja Vesi

Sulamistemperatuur on 13 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 5, Jaccard indeks on 2.56% = 5 / (13 + 182).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Sulamistemperatuur ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika