Sarnasusi Suur Pauk ja Tumeaine
Suur Pauk ja Tumeaine on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aine (füüsika), Annihilatsioon, Antiaine, Füüsika, Galaktika, Gravitatsioon, Interaktsioon, Keemiline element, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kvantgravitatsioon, Kvargid, Must auk, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Osakestefüüsika standardmudel, Päikesesüsteem, Teleskoop, Tumeenergia, Universum, Valgus, Vesinik, WMAP.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Suur Pauk · Aatom ja Tumeaine ·
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Aine (füüsika) ja Suur Pauk · Aine (füüsika) ja Tumeaine ·
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Annihilatsioon ja Suur Pauk · Annihilatsioon ja Tumeaine ·
Antiaine
Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.
Antiaine ja Suur Pauk · Antiaine ja Tumeaine ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Füüsika ja Suur Pauk · Füüsika ja Tumeaine ·
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Galaktika ja Suur Pauk · Galaktika ja Tumeaine ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Gravitatsioon ja Suur Pauk · Gravitatsioon ja Tumeaine ·
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Interaktsioon ja Suur Pauk · Interaktsioon ja Tumeaine ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Suur Pauk · Keemiline element ja Tumeaine ·
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ja Suur Pauk · Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ja Tumeaine ·
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Kosmoloogia ja Suur Pauk · Kosmoloogia ja Tumeaine ·
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Kvantgravitatsioon ja Suur Pauk · Kvantgravitatsioon ja Tumeaine ·
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Kvargid ja Suur Pauk · Kvargid ja Tumeaine ·
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Must auk ja Suur Pauk · Must auk ja Tumeaine ·
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Nõrk vastastikmõju ja Suur Pauk · Nõrk vastastikmõju ja Tumeaine ·
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Neutriinod ja Suur Pauk · Neutriinod ja Tumeaine ·
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Osakestefüüsika standardmudel ja Suur Pauk · Osakestefüüsika standardmudel ja Tumeaine ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Päikesesüsteem ja Suur Pauk · Päikesesüsteem ja Tumeaine ·
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Suur Pauk ja Teleskoop · Teleskoop ja Tumeaine ·
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Suur Pauk ja Tumeenergia · Tumeaine ja Tumeenergia ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Suur Pauk ja Universum · Tumeaine ja Universum ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Suur Pauk ja Valgus · Tumeaine ja Valgus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Suur Pauk ja Vesinik · Tumeaine ja Vesinik ·
WMAP
kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Suur Pauk ja Tumeaine ühist
- Millised on sarnasused Suur Pauk ja Tumeaine
Võrdlus Suur Pauk ja Tumeaine
Suur Pauk on 150 suhted, samas Tumeaine 63. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 11.27% = 24 / (150 + 63).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Suur Pauk ja Tumeaine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: