Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Suur Pauk ja Universum

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Suur Pauk ja Universum

Suur Pauk vs. Universum

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Sarnasusi Suur Pauk ja Universum

Suur Pauk ja Universum on 41 ühist asja (Unioonpeedia): Absoluutselt must keha, Aegruum, Aine (füüsika), Albert Einstein, Antiaine, Arno Allan Penzias, Astronoomia, Doppleri efekt, Edwin Hubble, Energia, Energiatihedus, Galaktika, Gravitatsioon, Interaktsioon, ΛCDM-mudel, Kelvin, Kosmiline inflatsioon, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Linnutee, Mass, Mateeria, Must auk, Osakestefüüsika standardmudel, Parsek, Päikesesüsteem, Planeet, Punanihe, Robert Woodrow Wilson, ..., Singulaarsus, Supernoova, Suur Kollaps, Täht (astronoomia), Teleskoop, Temperatuur, Tihedus, Tumeaine, Tumeenergia, Universumi paisumine, WMAP. Laienda indeks (11 rohkem) »

Absoluutselt must keha

Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.

Absoluutselt must keha ja Suur Pauk · Absoluutselt must keha ja Universum · Näe rohkem »

Aegruum

Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.

Aegruum ja Suur Pauk · Aegruum ja Universum · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Aine (füüsika) ja Suur Pauk · Aine (füüsika) ja Universum · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Albert Einstein ja Suur Pauk · Albert Einstein ja Universum · Näe rohkem »

Antiaine

Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.

Antiaine ja Suur Pauk · Antiaine ja Universum · Näe rohkem »

Arno Allan Penzias

Arno Allan Penzias (sündinud 26. aprillil 1933 Münchenis) on juudi päritolu USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Arno Allan Penzias ja Suur Pauk · Arno Allan Penzias ja Universum · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Astronoomia ja Suur Pauk · Astronoomia ja Universum · Näe rohkem »

Doppleri efekt

Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.

Doppleri efekt ja Suur Pauk · Doppleri efekt ja Universum · Näe rohkem »

Edwin Hubble

Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Edwin Hubble ja Suur Pauk · Edwin Hubble ja Universum · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Energia ja Suur Pauk · Energia ja Universum · Näe rohkem »

Energiatihedus

Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).

Energiatihedus ja Suur Pauk · Energiatihedus ja Universum · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Galaktika ja Suur Pauk · Galaktika ja Universum · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Gravitatsioon ja Suur Pauk · Gravitatsioon ja Universum · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.

Interaktsioon ja Suur Pauk · Interaktsioon ja Universum · Näe rohkem »

ΛCDM-mudel

ΛCDM-mudel on kosmoloogiline mudel, mis kirjeldab Universumi arengut alates Suurest Paugust väheste parameetrite (põhikujul 6 parameetri) abil.

ΛCDM-mudel ja Suur Pauk · ΛCDM-mudel ja Universum · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Kelvin ja Suur Pauk · Kelvin ja Universum · Näe rohkem »

Kosmiline inflatsioon

Kosmiline inflatsioon on füüsika teooria, mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja oletuse, et ajavahemikus 10^ ja 10^ sekundit pärast Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnenud perioodil.

Kosmiline inflatsioon ja Suur Pauk · Kosmiline inflatsioon ja Universum · Näe rohkem »

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus

WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ja Suur Pauk · Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ja Universum · Näe rohkem »

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Kosmoloogia ja Suur Pauk · Kosmoloogia ja Universum · Näe rohkem »

Kosmoloogiline konstant

Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).

Kosmoloogiline konstant ja Suur Pauk · Kosmoloogiline konstant ja Universum · Näe rohkem »

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Linnutee ja Suur Pauk · Linnutee ja Universum · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Mass ja Suur Pauk · Mass ja Universum · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Mateeria ja Suur Pauk · Mateeria ja Universum · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Must auk ja Suur Pauk · Must auk ja Universum · Näe rohkem »

Osakestefüüsika standardmudel

Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.

Osakestefüüsika standardmudel ja Suur Pauk · Osakestefüüsika standardmudel ja Universum · Näe rohkem »

Parsek

Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.

Parsek ja Suur Pauk · Parsek ja Universum · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Päikesesüsteem ja Suur Pauk · Päikesesüsteem ja Universum · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Planeet ja Suur Pauk · Planeet ja Universum · Näe rohkem »

Punanihe

Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.

Punanihe ja Suur Pauk · Punanihe ja Universum · Näe rohkem »

Robert Woodrow Wilson

Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.

Robert Woodrow Wilson ja Suur Pauk · Robert Woodrow Wilson ja Universum · Näe rohkem »

Singulaarsus

Singulaarsus (ingl singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Singulaarsus ja Suur Pauk · Singulaarsus ja Universum · Näe rohkem »

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Supernoova ja Suur Pauk · Supernoova ja Universum · Näe rohkem »

Suur Kollaps

Suur Kollaps animatsioonina Suur kollaps on üks universumi võimalikest saatustest, mis saab tõeks, kui universumi paisumine aeglustub ja hakkab lõpuks kokku tõmbuma.

Suur Kollaps ja Suur Pauk · Suur Kollaps ja Universum · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Suur Pauk ja Täht (astronoomia) · Täht (astronoomia) ja Universum · Näe rohkem »

Teleskoop

Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.

Suur Pauk ja Teleskoop · Teleskoop ja Universum · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Suur Pauk ja Temperatuur · Temperatuur ja Universum · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Suur Pauk ja Tihedus · Tihedus ja Universum · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Suur Pauk ja Tumeaine · Tumeaine ja Universum · Näe rohkem »

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Suur Pauk ja Tumeenergia · Tumeenergia ja Universum · Näe rohkem »

Universumi paisumine

Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.

Suur Pauk ja Universumi paisumine · Universum ja Universumi paisumine · Näe rohkem »

WMAP

kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.

Suur Pauk ja WMAP · Universum ja WMAP · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Suur Pauk ja Universum

Suur Pauk on 150 suhted, samas Universum 86. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 17.37% = 41 / (150 + 86).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Suur Pauk ja Universum. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »