Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Suur magmaprovints

Index Suur magmaprovints

Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.

Sisukord

  1. 45 suhted: Aine (füüsika), Akronüüm, Aluseline kivim, Antipood, Basalt, Diapiir, Dinosaurused, Energia, Geofüüsika, Geoloogia, Geoloogiline aeg, Geoloogiline struktuur, Hawaii saared, Hüpotees, Island, Kerguelen, Keskkond, Kiht (geoloogia), Kriit (ajastu), Kuum täpp, Laam, Laamtektoonika, Laava, Laavavool, Laki, Litosfäär, Maa, Maa magnetväli, Maa tuum, Maakoor, Ookeani keskahelik, Ookeaniline platoo, Ookeaniline saar, Päikesesüsteem, Rõhk, Teooria, Vahevöö, Vahevöö pluum, Vulkaan, Vulkaaniline kaar, Vulkaaniline kivim, Vulkaanipurse, Vulkanism, Yellowstone'i rahvuspark, 1783.

  2. Geomorfoloogia
  3. Petroloogia
  4. Tardkivimid
  5. Vulkanoloogia

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Vaata Suur magmaprovints ja Aine (füüsika)

Akronüüm

Akronüüm (vanakreeka sõnadest ἄκρος akros 'äärmine' ja ὄνυμα onyma 'nimi') on sõnana häälduv ühend, mis on moodustunud mitme sõna algustähtedest.

Vaata Suur magmaprovints ja Akronüüm

Aluseline kivim

Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).

Vaata Suur magmaprovints ja Aluseline kivim

Antipood

Antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel.

Vaata Suur magmaprovints ja Antipood

Basalt

Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Vaata Suur magmaprovints ja Basalt

Diapiir

Diapiir on antiklinaalne kurd, mis on tekkinud kurru sisemuses oleva plastilise materjali ülespoole tungimisest; ka kivimkeha, mis on taolise kurru moodustanud.

Vaata Suur magmaprovints ja Diapiir

Dinosaurused

Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.

Vaata Suur magmaprovints ja Dinosaurused

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Suur magmaprovints ja Energia

Geofüüsika

Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.

Vaata Suur magmaprovints ja Geofüüsika

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Vaata Suur magmaprovints ja Geoloogia

Geoloogiline aeg

Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.

Vaata Suur magmaprovints ja Geoloogiline aeg

Geoloogiline struktuur

Geoloogiline struktuur on kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus.

Vaata Suur magmaprovints ja Geoloogiline struktuur

Hawaii saared

Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.

Vaata Suur magmaprovints ja Hawaii saared

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Vaata Suur magmaprovints ja Hüpotees

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Vaata Suur magmaprovints ja Island

Kerguelen

Kergueleni kaart Saarestiku asukoht Maastik Kergueleni saarekapsas koos patagoonia oganuppudega Commersoni delfiin Kuningpingviinid Kerguelen ehk Kergueleni saared on Prantsusmaale kuuluv saarestik India ookeani lõunaosas.

Vaata Suur magmaprovints ja Kerguelen

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Vaata Suur magmaprovints ja Keskkond

Kiht (geoloogia)

Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.

Vaata Suur magmaprovints ja Kiht (geoloogia)

Kriit (ajastu)

Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Suur magmaprovints ja Kriit (ajastu)

Kuum täpp

Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.

Vaata Suur magmaprovints ja Kuum täpp

Laam

Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Vaata Suur magmaprovints ja Laam

Laamtektoonika

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.

Vaata Suur magmaprovints ja Laamtektoonika

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Vaata Suur magmaprovints ja Laava

Laavavool

Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.

Vaata Suur magmaprovints ja Laavavool

Laki

Laki vulkaan Laki (islandi Lakagígar 'Laki kraater') on vulkaan Islandi lõunaosas.

Vaata Suur magmaprovints ja Laki

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Vaata Suur magmaprovints ja Litosfäär

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Suur magmaprovints ja Maa

Maa magnetväli

Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.

Vaata Suur magmaprovints ja Maa magnetväli

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Vaata Suur magmaprovints ja Maa tuum

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Vaata Suur magmaprovints ja Maakoor

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Vaata Suur magmaprovints ja Ookeani keskahelik

Ookeaniline platoo

Ookeaniline platoo on ulatuslik ümbritsevast abüssaalsest tasandikust kõrgem ala ookeani põhjas.

Vaata Suur magmaprovints ja Ookeaniline platoo

Ookeaniline saar

Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.

Vaata Suur magmaprovints ja Ookeaniline saar

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Vaata Suur magmaprovints ja Päikesesüsteem

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Vaata Suur magmaprovints ja Rõhk

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Vaata Suur magmaprovints ja Teooria

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Vaata Suur magmaprovints ja Vahevöö

Vahevöö pluum

Vahevöö pluumi muutus Vahevöö pluum on hüpoteetiline diapiirilaadne tahke ebanormaalselt kuuma kivi konvektsioon, mis vahevöös aeglaselt ülespoole tõuseb.

Vaata Suur magmaprovints ja Vahevöö pluum

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaan

Vulkaaniline kaar

Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.

Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaaniline kaar

Vulkaaniline kivim

vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.

Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaaniline kivim

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaanipurse

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Vaata Suur magmaprovints ja Vulkanism

Yellowstone'i rahvuspark

Yellowstone'i rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal.

Vaata Suur magmaprovints ja Yellowstone'i rahvuspark

1783

1783.

Vaata Suur magmaprovints ja 1783

Vaata ka

Geomorfoloogia

Petroloogia

Tardkivimid

Vulkanoloogia

Tuntud ka kui Suured magmaprovintsid, Trapikate, Trapikatted.