Sisukord
45 suhted: Aine (füüsika), Akronüüm, Aluseline kivim, Antipood, Basalt, Diapiir, Dinosaurused, Energia, Geofüüsika, Geoloogia, Geoloogiline aeg, Geoloogiline struktuur, Hawaii saared, Hüpotees, Island, Kerguelen, Keskkond, Kiht (geoloogia), Kriit (ajastu), Kuum täpp, Laam, Laamtektoonika, Laava, Laavavool, Laki, Litosfäär, Maa, Maa magnetväli, Maa tuum, Maakoor, Ookeani keskahelik, Ookeaniline platoo, Ookeaniline saar, Päikesesüsteem, Rõhk, Teooria, Vahevöö, Vahevöö pluum, Vulkaan, Vulkaaniline kaar, Vulkaaniline kivim, Vulkaanipurse, Vulkanism, Yellowstone'i rahvuspark, 1783.
- Geomorfoloogia
- Petroloogia
- Tardkivimid
- Vulkanoloogia
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Suur magmaprovints ja Aine (füüsika)
Akronüüm
Akronüüm (vanakreeka sõnadest ἄκρος akros 'äärmine' ja ὄνυμα onyma 'nimi') on sõnana häälduv ühend, mis on moodustunud mitme sõna algustähtedest.
Vaata Suur magmaprovints ja Akronüüm
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Vaata Suur magmaprovints ja Aluseline kivim
Antipood
Antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel.
Vaata Suur magmaprovints ja Antipood
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Suur magmaprovints ja Basalt
Diapiir
Diapiir on antiklinaalne kurd, mis on tekkinud kurru sisemuses oleva plastilise materjali ülespoole tungimisest; ka kivimkeha, mis on taolise kurru moodustanud.
Vaata Suur magmaprovints ja Diapiir
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Vaata Suur magmaprovints ja Dinosaurused
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Suur magmaprovints ja Energia
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Vaata Suur magmaprovints ja Geofüüsika
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Vaata Suur magmaprovints ja Geoloogia
Geoloogiline aeg
Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
Vaata Suur magmaprovints ja Geoloogiline aeg
Geoloogiline struktuur
Geoloogiline struktuur on kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus.
Vaata Suur magmaprovints ja Geoloogiline struktuur
Hawaii saared
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.
Vaata Suur magmaprovints ja Hawaii saared
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Vaata Suur magmaprovints ja Hüpotees
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Suur magmaprovints ja Island
Kerguelen
Kergueleni kaart Saarestiku asukoht Maastik Kergueleni saarekapsas koos patagoonia oganuppudega Commersoni delfiin Kuningpingviinid Kerguelen ehk Kergueleni saared on Prantsusmaale kuuluv saarestik India ookeani lõunaosas.
Vaata Suur magmaprovints ja Kerguelen
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Suur magmaprovints ja Keskkond
Kiht (geoloogia)
Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.
Vaata Suur magmaprovints ja Kiht (geoloogia)
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Suur magmaprovints ja Kriit (ajastu)
Kuum täpp
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Vaata Suur magmaprovints ja Kuum täpp
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Vaata Suur magmaprovints ja Laam
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Suur magmaprovints ja Laamtektoonika
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Vaata Suur magmaprovints ja Laava
Laavavool
Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.
Vaata Suur magmaprovints ja Laavavool
Laki
Laki vulkaan Laki (islandi Lakagígar 'Laki kraater') on vulkaan Islandi lõunaosas.
Vaata Suur magmaprovints ja Laki
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Vaata Suur magmaprovints ja Litosfäär
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Suur magmaprovints ja Maa
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Vaata Suur magmaprovints ja Maa magnetväli
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Vaata Suur magmaprovints ja Maa tuum
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Suur magmaprovints ja Maakoor
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Vaata Suur magmaprovints ja Ookeani keskahelik
Ookeaniline platoo
Ookeaniline platoo on ulatuslik ümbritsevast abüssaalsest tasandikust kõrgem ala ookeani põhjas.
Vaata Suur magmaprovints ja Ookeaniline platoo
Ookeaniline saar
Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.
Vaata Suur magmaprovints ja Ookeaniline saar
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Suur magmaprovints ja Päikesesüsteem
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Suur magmaprovints ja Rõhk
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Suur magmaprovints ja Teooria
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vaata Suur magmaprovints ja Vahevöö
Vahevöö pluum
Vahevöö pluumi muutus Vahevöö pluum on hüpoteetiline diapiirilaadne tahke ebanormaalselt kuuma kivi konvektsioon, mis vahevöös aeglaselt ülespoole tõuseb.
Vaata Suur magmaprovints ja Vahevöö pluum
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaan
Vulkaaniline kaar
Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.
Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaaniline kaar
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaaniline kivim
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Vaata Suur magmaprovints ja Vulkaanipurse
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Vaata Suur magmaprovints ja Vulkanism
Yellowstone'i rahvuspark
Yellowstone'i rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal.
Vaata Suur magmaprovints ja Yellowstone'i rahvuspark
1783
1783.
Vaata Suur magmaprovints ja 1783
Vaata ka
Geomorfoloogia
- Abrasioon (geoloogia)
- Allikas
- Badland
- Baeri-Babinet' seadus
- Batümeetria
- Bifurkatsioon
- Eoolilised protsessid
- Erosioonibaas
- Geoloogilised ohud
- Geomorfoloogia
- Glatsioisostaasia
- Igikelts
- Isostaasia
- Järvesete
- Jõe lang
- Jõesaar
- Jõevõrgu tihedus
- Jõgi
- Jõgikond
- Kõrb
- Külmakühm
- Külmakerge
- Kallas
- Karst
- Kivikülv
- Kulumisastang
- Kulutus
- Märgpiire
- Meander
- Monoliit
- Murenemine
- Murrutus
- Ruhiorg
- Süngoonia
- Sufosioon
- Suur magmaprovints
- Terrass (geoloogia)
- Ukraina kilp
- Valgla
- Veelahe
- Voolunõva
Petroloogia
- Aluspõhi
- Anateksis
- Basaldikiht
- Graniidikiht
- Happeline kivim
- Idiomorfne mineraal
- Intrusiivne kivim
- Karplik murre
- Katlakivi
- Kerogeen
- Kivim
- Kivimi struktuur
- Kivimite loend
- Kivimite ringe
- Konkretsioon
- Lähtekivim (petroloogia)
- Lõhe (geoloogia)
- Lõhelisus
- Lapill
- Litoloogia
- Migmatiit
- Mudavulkaan
- Ooidid
- Püroklastiline kivim
- Petrogenees
- Petrograafia
- Petroloogia
- Puursüdamik
- QAPF-diagramm
- Sete
- Settekivim
- Stratigraafia
- Suur magmaprovints
- Võrdteraline struktuur
Tardkivimid
- Apatši pisar
- Fraktsioneeruv kristalliseerumine
- Kaldeera
- Karbonatiit
- Keskmine kivim
- Kivimite loend
- Laava
- Magma
- Nakhliit
- Ofioliit
- Palagoniit
- Pimss
- Porfüür
- Purdkivim
- Purskekivim
- QAPF-diagramm
- Suur magmaprovints
- TAS-diagramm
- Tardkivim
- Trondhjemiit
Vulkanoloogia
- Boweni skeem
- Komatiit
- Kuum täpp
- Laavatunnel
- Magmakamber
- Monogeneetiline vulkaan
- Obsidiaan
- Osaline sulamine
- Püroklastiline kivim
- Padilaava
- Palagoniit
- Pele pisarad
- Pimss
- Riftivöönd
- Sill
- Soonkivim
- Suur magmaprovints
- Tardkivim
- Trahhüüt
- Vaikse ookeani tulerõngas
- Vesikulaarne tekstuur
- Vulkaan
- Vulkaaniline kivim
- Vulkaaniline plokk
- Vulkanoloogia
- Wadati-Benioffi vöönd
Tuntud ka kui Suured magmaprovintsid, Trapikate, Trapikatted.