Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Süda ja Südame-veresoonkond
Süda ja Südame-veresoonkond on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Aristoteles, Arter, Šokk, Galenos, Inimene, Kaasasündinud südamerike, Kapillaar (anatoomia), Koolibrilased, Kopsud, Koronaarvereringe, Ladina keel, Lülijalgsed, Loote vereringe, Meeli Roosalu, Peajalgsed, Putukad, Rõngussid, Südamepuudulikkus, Selgroogsed, Suur vereringe, Vanakreeka keel, Vähilaadsed, Väike vereringe, Veen, Veri, 322 eKr, 384 eKr.
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles ja Süda · Aristoteles ja Südame-veresoonkond ·
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Arter ja Süda · Arter ja Südame-veresoonkond ·
Šokk
Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.
Šokk ja Süda · Šokk ja Südame-veresoonkond ·
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Galenos ja Süda · Galenos ja Südame-veresoonkond ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Süda · Inimene ja Südame-veresoonkond ·
Kaasasündinud südamerike
Kaasasündinud südamerike ehk kongenitaalne südamerike (ladina keeles vitium cordis congenitum) on mitmetel südamega sündinud loomadel juba sündides esineda võiv südamerike, mis liigitatakse väärarengute hulka.
Kaasasündinud südamerike ja Süda · Kaasasündinud südamerike ja Südame-veresoonkond ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Kapillaar (anatoomia) ja Süda · Kapillaar (anatoomia) ja Südame-veresoonkond ·
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Koolibrilased ja Süda · Koolibrilased ja Südame-veresoonkond ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Süda · Kopsud ja Südame-veresoonkond ·
Koronaarvereringe
Koronaarvereringeks ehk pärgvereringeks (inglise keeles coronary circulation) nimetatakse inimesel ja mitmetel selgroogsetel loomadel vere ringlust südames, südamelihases ning vastavates veresoontes.
Koronaarvereringe ja Süda · Koronaarvereringe ja Südame-veresoonkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Süda · Ladina keel ja Südame-veresoonkond ·
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Lülijalgsed ja Süda · Lülijalgsed ja Südame-veresoonkond ·
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Loote vereringe ja Süda · Loote vereringe ja Südame-veresoonkond ·
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Meeli Roosalu ja Süda · Meeli Roosalu ja Südame-veresoonkond ·
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Peajalgsed ja Süda · Peajalgsed ja Südame-veresoonkond ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Putukad ja Süda · Putukad ja Südame-veresoonkond ·
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Rõngussid ja Süda · Rõngussid ja Südame-veresoonkond ·
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Süda ja Südamepuudulikkus · Südame-veresoonkond ja Südamepuudulikkus ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Süda ja Selgroogsed · Südame-veresoonkond ja Selgroogsed ·
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Süda ja Suur vereringe · Südame-veresoonkond ja Suur vereringe ·
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Süda ja Vanakreeka keel · Südame-veresoonkond ja Vanakreeka keel ·
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Süda ja Vähilaadsed · Südame-veresoonkond ja Vähilaadsed ·
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Süda ja Väike vereringe · Südame-veresoonkond ja Väike vereringe ·
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Süda ja Veen · Südame-veresoonkond ja Veen ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Süda ja Veri · Südame-veresoonkond ja Veri ·
322 eKr
Aasta 322 enne Kristuse sündi oli 322.
322 eKr ja Süda · 322 eKr ja Südame-veresoonkond ·
384 eKr
Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süda ja Südame-veresoonkond ühist
- Millised on sarnasused Süda ja Südame-veresoonkond
Võrdlus Süda ja Südame-veresoonkond
Süda on 215 suhted, samas Südame-veresoonkond 52. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 10.11% = 27 / (215 + 52).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süda ja Südame-veresoonkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
