Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Süda ja Süsteemne erütematoosne luupus
Süda ja Süsteemne erütematoosne luupus on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Hingamine, Hormoonid, Kaltsium, Kapillaar (anatoomia), Kopsud, Ladina keel, Maks, Rakk, Sepsis, Sidekude.
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hingamine ja Süda · Hingamine ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Süda · Hormoonid ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Süda · Kaltsium ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Kapillaar (anatoomia) ja Süda · Kapillaar (anatoomia) ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Süda · Kopsud ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Süda · Ladina keel ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Süda · Maks ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Rakk ja Süda · Rakk ja Süsteemne erütematoosne luupus ·
Sepsis
Sepsis (/sɛpsɨs /; kreeka: σῆψις "mädanemine, kõdunemine") ehk veremürgistus on potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik (süsteemne põletikulise reaktsiooni sündroom – systemic inflammatory response syndrome ehk SIRS), mida põhjustab raske infektsioon.
Süda ja Sepsis · Süsteemne erütematoosne luupus ja Sepsis ·
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Süda ja Sidekude · Süsteemne erütematoosne luupus ja Sidekude ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süda ja Süsteemne erütematoosne luupus ühist
- Millised on sarnasused Süda ja Süsteemne erütematoosne luupus
Võrdlus Süda ja Süsteemne erütematoosne luupus
Süda on 215 suhted, samas Süsteemne erütematoosne luupus 68. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 3.53% = 10 / (215 + 68).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süda ja Süsteemne erütematoosne luupus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
