Kiiremini kui brauser!
98 suhted: Aatom, Atmosfäär, Atmosfäärirõhk, Biokütus, Destilleerimine, Dipool, Dolomiit, Energia, Etanool, Fotosüntees, Fototroof, Gaseeritud vesi, Geiser, Globaalne soojenemine, Hape, Hapnik, Hingamine, Humphry Davy, Infrapunakiirgus, Joseph Black, Kaksikside, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumkarbonaat, Kaltsiumoksiid, Karbonaadid, Karbonaatkivim, Kasvuhooneefekt, Kasvuhoonegaasid, Kääritamine, Küpsetuspulber, Keemiatööstus, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keevitamine, Kliima, Klooritud süsivesinikud, Kofeiin, Kohvioad, Kolmikpunkt, Kovalentne side, Kriit, Kriitiline punkt, Kuiv jää, Laboratoorium, Laevandus, Lubjakivi, Maa, Metabolism, Metallid, Michael Faraday, ..., Mikroorganismid, Miljondikosa, Mitokonder, Molekul, Naatriumkarbonaat, Oksüdatsioon, Oksiidid, Pagaripärm, Pärm, Peavalu, Puusüsi, Rõhk, Sahhariidid, Sahharoos, Süsihape, Süsinik, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Süsinikuringe, Siga, Sigade Aafrika katk, Sigade Aafrika katku viirus, Sublimeerumine, Taimed, Tainas, Tööstuslik pööre, Temperatuur, Tihedus, Toiduaine, Toiduainetööstus, Transport, Tsüanobakterid, Valgud, Valgus, Väävelhape, Värvikuulimäng, Vedelik, Vesi, Vesilahus, Vesinikeksponent, Vetikad, Vingugaas, Vulkaanipurse, 17. sajand, 1750. aastad, 1772, 1825, 1832, 1834. Laienda indeks (48 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Süsihappegaas ja Aatom · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Süsihappegaas ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Uus!!: Süsihappegaas ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Uus!!: Süsihappegaas ja Biokütus · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Süsihappegaas ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Uus!!: Süsihappegaas ja Dipool · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Süsihappegaas ja Dolomiit · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Süsihappegaas ja Energia · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Süsihappegaas ja Etanool · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Fototroof
Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.
Uus!!: Süsihappegaas ja Fototroof · Näe rohkem »
Gaseeritud vesi
Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi (nn mulliga vesi) on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi, mis on suurema jao karastusjookide peamiseks komponendiks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Gaseeritud vesi · Näe rohkem »
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Uus!!: Süsihappegaas ja Geiser · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Süsihappegaas ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Süsihappegaas ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Süsihappegaas ja Hapnik · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Süsihappegaas ja Hingamine · Näe rohkem »
Humphry Davy
Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.
Uus!!: Süsihappegaas ja Humphry Davy · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Süsihappegaas ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Joseph Black
Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Joseph Black · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kaksikside · Näe rohkem »
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Uus!!: Süsihappegaas ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Süsihappegaas ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Süsihappegaas ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Kääritamine
Õlu ja sai. Kääritamine ehk fermentatsioon on protsess toiduainete töötlemises, mille käigus muudetakse anaeroobsetes tingimustes süsivesikud alkoholiks või orgaanilisteks hapeteks kasutades mikroorganisme, st pärme või baktereid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kääritamine · Näe rohkem »
Küpsetuspulber
Küpsetuspulber Küpsetuspulber on kergitusaine (juuretis), mis koosneb naatriumvesinikkarbonaadist (söögisooda) ja nõrgast happest, mida on vaja taina/küpsetise kerkimiseks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Küpsetuspulber · Näe rohkem »
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Keemiatööstus · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Süsihappegaas ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Süsihappegaas ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keevitamine
Metallkehade keevitamine Keevitamine Kadrina EPTs 1987. aastal Keevitamine ehk keevitus (inglise welding) on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine.
Uus!!: Süsihappegaas ja Keevitamine · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kliima · Näe rohkem »
Klooritud süsivesinikud
Klooritud süsivesinikud on orgaanilised ühendid, kus süsivesiniku molekulis vähemalt üks vesinikuaatom on asendunud kloori aatomiga.
Uus!!: Süsihappegaas ja Klooritud süsivesinikud · Näe rohkem »
Kofeiin
C8H10N4O2 Kofeiin (IUPAC-i nimetus 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon; ladina keeles coffeinum) on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kofeiin · Näe rohkem »
Kohvioad
Röstitud kohvioad Kohviuba skaneeriva elektronmikroskoobi all Kohviuba on kohvipuu seeme, kivi, mis on punase kohvipuu vilja sees.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kohvioad · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kriit
Doveri kriidipaljand koosneb planktoni ''Coccolithus pelagicus'' kivististest See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kriit · Näe rohkem »
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Uus!!: Süsihappegaas ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Süsihappegaas ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Laboratoorium
Töökohad laboris. Laboratoorium ehk labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teaduslikke uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne.
Uus!!: Süsihappegaas ja Laboratoorium · Näe rohkem »
Laevandus
Jõelaev "Pegasus" Emajõel, Tartus. 2018. aasta juuni Laevandus on merenduse oluline valdkond, mis hõlmab laevade ja teiste sarnaste veesõidukite kasutamist veekogudel ja nende kasutamise toetamisega seotud tegevusi.
Uus!!: Süsihappegaas ja Laevandus · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Süsihappegaas ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Süsihappegaas ja Maa · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Süsihappegaas ja Metabolism · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Süsihappegaas ja Metallid · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Süsihappegaas ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Süsihappegaas ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Süsihappegaas ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Mitokonder · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Süsihappegaas ja Molekul · Näe rohkem »
Naatriumkarbonaat
Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.
Uus!!: Süsihappegaas ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Süsihappegaas ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Süsihappegaas ja Oksiidid · Näe rohkem »
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Uus!!: Süsihappegaas ja Pagaripärm · Näe rohkem »
Pärm
Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad vedelad või tahked toiduained, samuti toidulisandid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Pärm · Näe rohkem »
Peavalu
Peavalu on valu peapiirkonnas.
Uus!!: Süsihappegaas ja Peavalu · Näe rohkem »
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Uus!!: Süsihappegaas ja Puusüsi · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Süsihappegaas ja Rõhk · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Süsihappegaas ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Süsihappegaas ja Sahharoos · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Süsihappegaas ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Süsihappegaas ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.
Uus!!: Süsihappegaas ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Süsihappegaas ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Uus!!: Süsihappegaas ja Siga · Näe rohkem »
Sigade Aafrika katk
Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus (ka Aafrika seakatk, ladina keeles pestis africana suum, lühend SAK) on sigalaste kergesti leviv nakkushaigus, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.
Uus!!: Süsihappegaas ja Sigade Aafrika katk · Näe rohkem »
Sigade Aafrika katku viirus
Sigade Aafrika katku viirus (lühend SAK viirus, inglise keeles African swine fever virus) on viiruseliik.
Uus!!: Süsihappegaas ja Sigade Aafrika katku viirus · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Süsihappegaas ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Süsihappegaas ja Taimed · Näe rohkem »
Tainas
Filotaina käsitsi valmistamine Tainas (varasem eelistermin taigen) on kokanduses paks vormitav segu jahust ja vedelikust (vesi, piim, muna vms).
Uus!!: Süsihappegaas ja Tainas · Näe rohkem »
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.
Uus!!: Süsihappegaas ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Süsihappegaas ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Süsihappegaas ja Tihedus · Näe rohkem »
Toiduaine
Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.
Uus!!: Süsihappegaas ja Toiduaine · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Transport
Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms vedamine ühest kohast teise.
Uus!!: Süsihappegaas ja Transport · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Süsihappegaas ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Süsihappegaas ja Valgus · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Süsihappegaas ja Väävelhape · Näe rohkem »
Värvikuulimäng
Värvikuulimängu mängijad Värvikuulimäng (ka värvisõda või värvipall; inglise paintball) on sportmäng, mille eesmärgiks on vastasmeeskonna kõrvaldamine, tabades neid värvikuulidega.
Uus!!: Süsihappegaas ja Värvikuulimäng · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Süsihappegaas ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Süsihappegaas ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Süsihappegaas ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Süsihappegaas ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Süsihappegaas ja Vetikad · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Süsihappegaas ja Vingugaas · Näe rohkem »
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Uus!!: Süsihappegaas ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Süsihappegaas ja 17. sajand · Näe rohkem »
1750. aastad
1750.
Uus!!: Süsihappegaas ja 1750. aastad · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Süsihappegaas ja 1772 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Süsihappegaas ja 1825 · Näe rohkem »
1832
1832.
Uus!!: Süsihappegaas ja 1832 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Süsihappegaas ja 1834 · Näe rohkem »
