Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Süsinik ja Väävel
Süsinik ja Väävel on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Allotroopia, Elekter, Elusloodus, Fossiilkütus, Kõvadus, Keemiline ühend, Keemiline element, Lämmastik, Massiarv, Mittemetallid, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Orgaaniline keemia, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Süsinik · Aatomnumber ja Väävel ·
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Allotroopia ja Süsinik · Allotroopia ja Väävel ·
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Elekter ja Süsinik · Elekter ja Väävel ·
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Elusloodus ja Süsinik · Elusloodus ja Väävel ·
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Fossiilkütus ja Süsinik · Fossiilkütus ja Väävel ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Kõvadus ja Süsinik · Kõvadus ja Väävel ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Süsinik · Keemiline ühend ja Väävel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Süsinik · Keemiline element ja Väävel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Süsinik · Lämmastik ja Väävel ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Massiarv ja Süsinik · Massiarv ja Väävel ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Mittemetallid ja Süsinik · Mittemetallid ja Väävel ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Süsinik · Normaaltingimused ja Väävel ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Oksüdatsiooniaste ja Süsinik · Oksüdatsiooniaste ja Väävel ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Oksiidid ja Süsinik · Oksiidid ja Väävel ·
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Orgaaniline keemia ja Süsinik · Orgaaniline keemia ja Väävel ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Süsinik ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Väävel ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Süsinik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väävel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süsinik ja Väävel ühist
- Millised on sarnasused Süsinik ja Väävel
Võrdlus Süsinik ja Väävel
Süsinik on 83 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 8.37% = 17 / (83 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süsinik ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
