83 suhted: Aatommassiühik, Aatomnumber, Adsorbent, Allotroopia, Andrei Geim, Anorgaaniline aine, Asümmeetriline süsinik, Biokeemia, Biosfäär, Elekter, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektrood, Elusloodus, Fossiilkütus, Fotosüntees, Fullereen, Globaalne soojenemine, Grafeen, Grafiit, Halogeenid, Halogeniidid, Hingamine, Isolaator, Isotoop, Karbiidid, Karbonaadid, Kasvuhooneefekt, Kõvadus, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline sadestamine aurufaasist, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Klaasjas süsinik, Konstantin Novosjolov, Kosmiline kiirgus, Kovalentne side, Kulumiskindlus, Kuup, Ladina keel, Lämmastik, Lihtaine, Massiarv, Metallid, Mittemetallid, Nobeli füüsikaauhind, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, ..., Oksiidid, Ongström, Orgaaniline keemia, Orgaanilised ühendid, Orgaaniliste ühendite lagundamine, Pliiats, Poolestusaeg, Puusüsi, Radioaktiivne isotoop, Radiosüsinikumeetod, Ränikarbiid, Süsi, Süsihappegaas, Süsinik-14, Süsinikkiud, Süsiniknanotoru, Süsiniku jalajälg, Süsinikuringe, Sinihape, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Tahm, Tööstus, Teemant, Temperatuur, Tetraeedriline süsinik, Tetraklorometaan, Tsüaan, Tsementiit, Turvas, Van der Waalsi jõud, Väliselektronkiht, Vingugaas. Laienda indeks (33 rohkem) »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Süsinik ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Süsinik ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Adsorbent
Adsorbent ehk adsorbeeriv aine on suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati).
Uus!!: Süsinik ja Adsorbent · Näe rohkem »
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Uus!!: Süsinik ja Allotroopia · Näe rohkem »
Andrei Geim
Andre Geim. Andrei Geim (Andre Geim; sündinud 1. oktoobril 1958 Sotšis) on Venemaalt pärit Hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat (2010).
Uus!!: Süsinik ja Andrei Geim · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Süsinik ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Asümmeetriline süsinik
Asümmeetrilise süsiniku näide enantiomeerina. Kahe stereokeskmega molekul saab esineda nelja stereoisomeerina Asümmeetriline süsiniku aatom (asümmeetriline süsinik) on nelja erineva aatomi või aatomite rühmaga seotud süsiniku aatom.
Uus!!: Süsinik ja Asümmeetriline süsinik · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Süsinik ja Biokeemia · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Süsinik ja Biosfäär · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Süsinik ja Elekter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Süsinik ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Süsinik ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Süsinik ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Süsinik ja Elektrood · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Süsinik ja Elusloodus · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Süsinik ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Süsinik ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Uus!!: Süsinik ja Fullereen · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Süsinik ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Uus!!: Süsinik ja Grafeen · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Süsinik ja Grafiit · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Süsinik ja Halogeenid · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Süsinik ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Süsinik ja Hingamine · Näe rohkem »
Isolaator
Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.
Uus!!: Süsinik ja Isolaator · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Süsinik ja Isotoop · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Süsinik ja Karbiidid · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Süsinik ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Süsinik ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Süsinik ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Süsinik ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Süsinik ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Süsinik ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline sadestamine aurufaasist
Alalisvoolu plasma (violetne) kiirendab süsiniknanotorude kasvu PECVD aparaadis Keemiline sadestamine aurufaasist (inglise keeles Chemical vapor deposition ehk CVD) on keemiline protsess, mida kasutatakse suure puhtusega materjalide tootmiseks.
Uus!!: Süsinik ja Keemiline sadestamine aurufaasist · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Süsinik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Klaasjas süsinik
Klaasja süsiniku varras Klaasjast süsinikust "paadikesed" Klaasjas süsinik ehk klaassüsinik on mittegrafitiseeruv süsiniku allotroop, millel on nii grafiidi kui ka keraamika omadusi.
Uus!!: Süsinik ja Klaasjas süsinik · Näe rohkem »
Konstantin Novosjolov
Konstantin Novosjolov (sündinud 23. augustil 1974 Nižni Tagilis) on vene päritolu Suurbritannia füüsik.
Uus!!: Süsinik ja Konstantin Novosjolov · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Süsinik ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Süsinik ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kulumiskindlus
Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed.
Uus!!: Süsinik ja Kulumiskindlus · Näe rohkem »
Kuup
---- right Kuup on korrapärane kuustahukas, üks viiest korrapärasest hulktahukast.
Uus!!: Süsinik ja Kuup · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Süsinik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Süsinik ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Süsinik ja Lihtaine · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Süsinik ja Massiarv · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Süsinik ja Metallid · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Süsinik ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Süsinik ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Süsinik ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Süsinik ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Süsinik ja Oksiidid · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Süsinik ja Ongström · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Süsinik ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Süsinik ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Orgaaniliste ühendite lagundamine
Süsinikurikkad orgaanilised ühendid lagundatakse kuumutades.
Uus!!: Süsinik ja Orgaaniliste ühendite lagundamine · Näe rohkem »
Pliiats
Pliiatsid Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule.
Uus!!: Süsinik ja Pliiats · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Süsinik ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Uus!!: Süsinik ja Puusüsi · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Süsinik ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Süsinik ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Ränikarbiid
Ränikarbiidikristall Ränikarbiid (SiC) on pooljuhtmaterjal.
Uus!!: Süsinik ja Ränikarbiid · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Süsinik ja Süsi · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Süsinik ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik-14
Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.
Uus!!: Süsinik ja Süsinik-14 · Näe rohkem »
Süsinikkiud
Süsinikkiust "kangas" Süsinikkiud (inglise carbon fiber; lühend CF) on materjal, mis koosneb 5–10 µm diameetriga kiududest, mis sisaldavad enamjaolt süsiniku aatomeid.
Uus!!: Süsinik ja Süsinikkiud · Näe rohkem »
Süsiniknanotoru
Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.
Uus!!: Süsinik ja Süsiniknanotoru · Näe rohkem »
Süsiniku jalajälg
Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul.
Uus!!: Süsinik ja Süsiniku jalajälg · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Süsinik ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Uus!!: Süsinik ja Sinihape · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Süsinik ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Süsinik ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Uus!!: Süsinik ja Tahm · Näe rohkem »
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Uus!!: Süsinik ja Tööstus · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Süsinik ja Teemant · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Süsinik ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tetraeedriline süsinik
Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse.
Uus!!: Süsinik ja Tetraeedriline süsinik · Näe rohkem »
Tetraklorometaan
Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.
Uus!!: Süsinik ja Tetraklorometaan · Näe rohkem »
Tsüaan
Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.
Uus!!: Süsinik ja Tsüaan · Näe rohkem »
Tsementiit
thumb Tsementiit ehk raudkarbiid on raua ja süsiniku ühend, mille keemiline valem on Fe3C.
Uus!!: Süsinik ja Tsementiit · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Süsinik ja Turvas · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Süsinik ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Väliselektronkiht
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.
Uus!!: Süsinik ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Süsinik ja Vingugaas · Näe rohkem »