Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Süüfilis ja Sarkoidoos
Süüfilis ja Sarkoidoos on 58 ühist asja (Unioonpeedia): Aju, Ameerika Ühendriigid, Antigeen, Autoimmuunhaigus, Crohni tõbi, Dementsus, Dendriitrakk, Depressioon, DNA, Eesti Arst, Elund, Emakakael, Emakas, Esiku-teonärv, Glaukoom, HIV, Immunosupressioon, Immuunsüsteem, Immuunvastus, Impotentsus, In vitro, Inimene, Jaapan, Keemiaravi, Kilpnääre, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lümfotsüüt, Leepra, Luud, ..., Lyme'i tõbi, Makrofaagid, Maks, Malaaria, Meningiit, Mononukleoos, Monotsüüt, Munandid, Närvisüsteem, Neerud, Oxford University Press, Põletik, Põrn, Peavalu, Polüskleroos, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Süda, Süsteemne erütematoosne luupus, Seljaaju, Silm, Suguelundid, Suurajukoor, Tüümus, Tsütokiinid, Tsütotoksilised T-rakud, Tuberkuloos, Vaktsineerimine, Valu. Laienda indeks (28 rohkem) »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Aju ja Süüfilis · Aju ja Sarkoidoos ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Süüfilis · Ameerika Ühendriigid ja Sarkoidoos ·
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Antigeen ja Süüfilis · Antigeen ja Sarkoidoos ·
Autoimmuunhaigus
Autoimmuunhaigus (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.
Autoimmuunhaigus ja Süüfilis · Autoimmuunhaigus ja Sarkoidoos ·
Crohni tõbi
Crohni tõbi ehk regionaalne enteriit on pikka aega (kuni terve eluea) kestev krooniline ägenemistega kulgev idiopaatiline põletikuline haigus, põletikulise soolehaiguse vorm, mis harilikult haarab kõiki soolekihte mitmete imetajate (sh inimese) seedetraktis (alates suust kuni pärakuni), tavaliselt peensoole alaosas või käärsooles.
Crohni tõbi ja Süüfilis · Crohni tõbi ja Sarkoidoos ·
Dementsus
Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng.
Dementsus ja Süüfilis · Dementsus ja Sarkoidoos ·
Dendriitrakk
Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.
Dendriitrakk ja Süüfilis · Dendriitrakk ja Sarkoidoos ·
Depressioon
Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.
Depressioon ja Süüfilis · Depressioon ja Sarkoidoos ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Süüfilis · DNA ja Sarkoidoos ·
Eesti Arst
Eesti Arst on 1922.
Eesti Arst ja Süüfilis · Eesti Arst ja Sarkoidoos ·
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Süüfilis · Elund ja Sarkoidoos ·
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Emakakael ja Süüfilis · Emakakael ja Sarkoidoos ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Süüfilis · Emakas ja Sarkoidoos ·
Esiku-teonärv
Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.
Esiku-teonärv ja Süüfilis · Esiku-teonärv ja Sarkoidoos ·
Glaukoom
Glaukoom (ka rohekae ja roheline kae; ladina keeles glaucoma) on silmahaiguste rühm, mille iseloomulikeks tunnusteks on okulaarne hüpertensioon koos nägemisnärvi kahjustusega.
Glaukoom ja Süüfilis · Glaukoom ja Sarkoidoos ·
HIV
HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.
HIV ja Süüfilis · HIV ja Sarkoidoos ·
Immunosupressioon
Immunosupressiooniks (ka immunodepressiooniks) nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla lümfoid(-immuun)süsteemi ja selle osade immuunvastus.
Immunosupressioon ja Süüfilis · Immunosupressioon ja Sarkoidoos ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Süüfilis · Immuunsüsteem ja Sarkoidoos ·
Immuunvastus
Immuunvastus on immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete faktorite koordineeritud aktsioon vastusena võõrast geneetilist informatsiooni sisaldavatele struktuuridele.
Immuunvastus ja Süüfilis · Immuunvastus ja Sarkoidoos ·
Impotentsus
Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.
Impotentsus ja Süüfilis · Impotentsus ja Sarkoidoos ·
In vitro
In vitro (ladina keeles) tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes.
In vitro ja Süüfilis · In vitro ja Sarkoidoos ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Süüfilis · Inimene ja Sarkoidoos ·
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Jaapan ja Süüfilis · Jaapan ja Sarkoidoos ·
Keemiaravi
keel.
Keemiaravi ja Süüfilis · Keemiaravi ja Sarkoidoos ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Kilpnääre ja Süüfilis · Kilpnääre ja Sarkoidoos ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Lümfisüsteem ja Süüfilis · Lümfisüsteem ja Sarkoidoos ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Süüfilis · Lümfisõlm ja Sarkoidoos ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Lümfotsüüt ja Süüfilis · Lümfotsüüt ja Sarkoidoos ·
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Leepra ja Süüfilis · Leepra ja Sarkoidoos ·
Luud
Kaseluud Riisiluud kühvliga Luud on maapinnalt või põrandalt prahi pühkimiseks mõeldud tööriist.
Luud ja Süüfilis · Luud ja Sarkoidoos ·
Lyme'i tõbi
Riigid, kus on registreeritud Lyme'i tõppe haigestumist Lyme'i tõbi ehk Lyme'i borrelioos ehk puukborrelioos on nakkushaigus mida põhjustavad mõned borreelia (Borrelia) perekonna bakterid ja millesse loomad võivad nakatuda puukide vahendusel.
Lyme'i tõbi ja Süüfilis · Lyme'i tõbi ja Sarkoidoos ·
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Makrofaagid ja Süüfilis · Makrofaagid ja Sarkoidoos ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Süüfilis · Maks ja Sarkoidoos ·
Malaaria
Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
Malaaria ja Süüfilis · Malaaria ja Sarkoidoos ·
Meningiit
Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.
Meningiit ja Süüfilis · Meningiit ja Sarkoidoos ·
Mononukleoos
Mononukleoos ehk infektsioosne mononukleoos (ladina keeles mononucleosis (infectiosa), inglise keeles ka "kissing disease"; kõnekeeles 'suudlemishaigus') (B27.0, RHK-10) on suuremalt osalt Epsteini-Barri viiruse (EBV) või inimese tsütomegaloviiruse põhjustatud peamiselt laste ja nooremapoolsete inimeste krooniline lööbeline infektsioonhaigus, mis levib süljega ja millele on iseloomulik lümfotsüütide rohkus veres.
Mononukleoos ja Süüfilis · Mononukleoos ja Sarkoidoos ·
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Monotsüüt ja Süüfilis · Monotsüüt ja Sarkoidoos ·
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Munandid ja Süüfilis · Munandid ja Sarkoidoos ·
Närvisüsteem
access-date.
Närvisüsteem ja Süüfilis · Närvisüsteem ja Sarkoidoos ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Neerud ja Süüfilis · Neerud ja Sarkoidoos ·
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Oxford University Press ja Süüfilis · Oxford University Press ja Sarkoidoos ·
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Põletik ja Süüfilis · Põletik ja Sarkoidoos ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Põrn ja Süüfilis · Põrn ja Sarkoidoos ·
Peavalu
Peavalu on valu peapiirkonnas.
Peavalu ja Süüfilis · Peavalu ja Sarkoidoos ·
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Polüskleroos ja Süüfilis · Polüskleroos ja Sarkoidoos ·
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon
Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon ja Süüfilis · Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon ja Sarkoidoos ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Süüfilis ja Süda · Süda ja Sarkoidoos ·
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus (ladina keeles lupus erythematosus systemicus; lühend SEL) on osal loomadest ja inimestel esinev krooniline põletikuline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid (sh sidekude).
Süüfilis ja Süsteemne erütematoosne luupus · Süsteemne erütematoosne luupus ja Sarkoidoos ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Süüfilis ja Seljaaju · Sarkoidoos ja Seljaaju ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Süüfilis ja Silm · Sarkoidoos ja Silm ·
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Süüfilis ja Suguelundid · Sarkoidoos ja Suguelundid ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Süüfilis ja Suurajukoor · Sarkoidoos ja Suurajukoor ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Süüfilis ja Tüümus · Sarkoidoos ja Tüümus ·
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Süüfilis ja Tsütokiinid · Sarkoidoos ja Tsütokiinid ·
Tsütotoksilised T-rakud
Tsütotoksilised T-rakud ehk CD8+ T-rakud ehk tsütolüütilised T-rakud ehk T-tappurrakud ehk Tc-rakud on T-lümfotsüütide alagruppi αβT kuuluvad T-rakud, mis on võimelised põhjustama kahjustatud somaatiliste rakkude apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma, eritades rakku tsütotoksilisi graanuleid või Fas-ligandi raja kaudu.
Süüfilis ja Tsütotoksilised T-rakud · Sarkoidoos ja Tsütotoksilised T-rakud ·
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Süüfilis ja Tuberkuloos · Sarkoidoos ja Tuberkuloos ·
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Süüfilis ja Vaktsineerimine · Sarkoidoos ja Vaktsineerimine ·
Valu
Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süüfilis ja Sarkoidoos ühist
- Millised on sarnasused Süüfilis ja Sarkoidoos
Võrdlus Süüfilis ja Sarkoidoos
Süüfilis on 442 suhted, samas Sarkoidoos 186. Kuna neil ühist 58, Jaccard indeks on 9.24% = 58 / (442 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süüfilis ja Sarkoidoos. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
