Sarnasusi Taani Monarhia ja Taani-Norra
Taani Monarhia ja Taani-Norra on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Christian III, Frederik II, Frederik III, Frederik VI, Kalmari unioon, Norra, Personaalunioon, Taani, Taani ajalugu.
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Christian III ja Taani Monarhia · Christian III ja Taani-Norra ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Frederik II ja Taani Monarhia · Frederik II ja Taani-Norra ·
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Frederik III ja Taani Monarhia · Frederik III ja Taani-Norra ·
Frederik VI
Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.
Frederik VI ja Taani Monarhia · Frederik VI ja Taani-Norra ·
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Kalmari unioon ja Taani Monarhia · Kalmari unioon ja Taani-Norra ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Taani Monarhia · Norra ja Taani-Norra ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Taani Monarhia · Personaalunioon ja Taani-Norra ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Taani ja Taani Monarhia · Taani ja Taani-Norra ·
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Taani Monarhia ja Taani ajalugu · Taani ajalugu ja Taani-Norra ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Taani Monarhia ja Taani-Norra ühist
- Millised on sarnasused Taani Monarhia ja Taani-Norra
Võrdlus Taani Monarhia ja Taani-Norra
Taani Monarhia on 78 suhted, samas Taani-Norra 48. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 7.14% = 9 / (78 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Taani Monarhia ja Taani-Norra. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: