Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Taani ja Valdemar II
Taani ja Valdemar II on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Bornhövedi lahing (1227), Holstein, Läänemeri, Mõõgavendade ordu, Mecklenburg, Norra, Preisimaa, Roskilde, Saaremaa, Schleswig, Schleswigi hertsogkond, Taani keel, Taani kuningas, Taani lipp, Taani valdused Eestis, Tallinn.
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Bornhövedi lahing (1227) ja Taani · Bornhövedi lahing (1227) ja Valdemar II ·
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Holstein ja Taani · Holstein ja Valdemar II ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Taani · Läänemeri ja Valdemar II ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Taani · Mõõgavendade ordu ja Valdemar II ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Mecklenburg ja Taani · Mecklenburg ja Valdemar II ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Taani · Norra ja Valdemar II ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Preisimaa ja Taani · Preisimaa ja Valdemar II ·
Roskilde
Roskilde on linn Taanis Sjællandi saarel Sjællandi piirkonnas, umbes 30 km Kopenhaagenist läänes.
Roskilde ja Taani · Roskilde ja Valdemar II ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Saaremaa ja Taani · Saaremaa ja Valdemar II ·
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Schleswig ja Taani · Schleswig ja Valdemar II ·
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Schleswigi hertsogkond ja Taani · Schleswigi hertsogkond ja Valdemar II ·
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Taani ja Taani keel · Taani keel ja Valdemar II ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Taani ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Valdemar II ·
Taani lipp
20px Taani rahvuslipp. Proportsioonid 28:37. Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe.
Taani ja Taani lipp · Taani lipp ja Valdemar II ·
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Taani ja Taani valdused Eestis · Taani valdused Eestis ja Valdemar II ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Taani ja Valdemar II ühist
- Millised on sarnasused Taani ja Valdemar II
Võrdlus Taani ja Valdemar II
Taani on 555 suhted, samas Valdemar II 81. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.52% = 16 / (555 + 81).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Taani ja Valdemar II. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
