Kiiremini kui brauser!
7 suhted: Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, Pihkva järv, Saksa laht, Salosaar, Võru keel, Vene keel.
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Lämmijärv ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Lämmijärv ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Lämmijärv ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Saksa laht
Saksa laht on laht Lämmijärve lääneküljel.
Uus!!: Lämmijärv ja Saksa laht · Näe rohkem »
Salosaar
Salosaar (ka Salusaar) on asustamata saar Lämmijärves.
Uus!!: Lämmijärv ja Salosaar · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Lämmijärv ja Võru keel · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Lämmijärv ja Vene keel · Näe rohkem »
