25 suhted: Alo Särg, Argo (kirjastus), Baranoff, Brevern, Eesti mõisate loend, Järva maakond, Järva vald, Järvamaa, Kasari mõis, Kelpkatus, Keskküla mõis, Koeru kihelkond, Krahv, Rüütlimõis, Saksa keel, Tallinn, 1663, 1703, 1799, 1800, 1808, 19. sajand, 1919, 2004, 2005.
Alo Särg
Alo Särg 2014. aastal Alo Särg (sündinud 23. detsembril 1973 Paide rajoonis) on eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Alo Särg · Näe rohkem »
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Argo (kirjastus) · Näe rohkem »
Baranoff
Baranoffi suguvõsa krahvivapp Baranoff oli tatari päritolu aadlisuguvõsa (vaadatud 03.12.2014).
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Baranoff · Näe rohkem »
Brevern
Brevern (vene: Бреверн) on Tüüringist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Brevern · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järva vald
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Järva vald · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kasari mõis
Kasari mõis, Kassari mõis (saksa keeles Kasargen, (Gut) Kasargen; Klein-Kesküll; Kiwiszel; Kasarien; klein Käskül; vene keeles Мз. Казаргенъ; Им. Казаргенъ) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Kasari mõis · Näe rohkem »
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Kelpkatus · Näe rohkem »
Keskküla mõis
Keskküla mõis (saksa keeles Kesküll) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Keskküla mõis · Näe rohkem »
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Krahv · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja Tallinn · Näe rohkem »
1663
1663.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 1663 · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 1703 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 1799 · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 1800 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 1808 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 1919 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Vao mõis (Koeru) ja 2005 · Näe rohkem »