Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda

Taga-Kaukaasia SFNV vs. Venemaa kodusõda

Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936. Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.

Sarnasusi Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda

Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia Vabariik (1918–1920), Gruusia Demokraatlik Vabariik, Lõuna-Kaukaasia, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Oktoobrirevolutsioon, Punaarmee, Ukraina NSV, Venemaa Keisririik.

Armeenia Vabariik (1918–1920)

Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.

Armeenia Vabariik (1918–1920) ja Taga-Kaukaasia SFNV · Armeenia Vabariik (1918–1920) ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Gruusia Demokraatlik Vabariik

Gruusia Demokraatlik Vabariik (gruusia keeles საქართველოს დემოკრატიული რესპუბლიკა (Sakharthvelos Demokrathiuli Respublika)) oli Gruusia riik 26. maist 1918 kuni okupeerimiseni Punaarmee poolt 25. veebruaril 1921.

Gruusia Demokraatlik Vabariik ja Taga-Kaukaasia SFNV · Gruusia Demokraatlik Vabariik ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Lõuna-Kaukaasia ja Taga-Kaukaasia SFNV · Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Nõukogude Liit ja Taga-Kaukaasia SFNV · Nõukogude Liit ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Nõukogude Venemaa ja Taga-Kaukaasia SFNV · Nõukogude Venemaa ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Oktoobrirevolutsioon ja Taga-Kaukaasia SFNV · Oktoobrirevolutsioon ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Punaarmee ja Taga-Kaukaasia SFNV · Punaarmee ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Ukraina NSV

Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.

Taga-Kaukaasia SFNV ja Ukraina NSV · Ukraina NSV ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa Keisririik · Venemaa Keisririik ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda

Taga-Kaukaasia SFNV on 51 suhted, samas Venemaa kodusõda 124. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 5.14% = 9 / (51 + 124).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »