Sarnasusi Tallinn ja Tartu
Tallinn ja Tartu on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Ballett, Dominiiklased, Eesti, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eestlased, Esimene maailmasõda, Gooti kunst, Hansalinn, Katariina II, Kirik (pühakoda), Klassitsism, Lääne-Euroopa, Leetopiss, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Moskva tsaaririik, Narva, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nikolai Triik, Ooper, Pärnu, Põhjasõda, Postimees, Rahvastikuregister, Raudtee, Riigi Ilmateenistus, Rootsi, Sakslased, Soome, Soomlased, ..., Tatarlased, Teine maailmasõda, Tsistertslaste ordu, Ukrainlased, Vabadussõda, Valgevenelased, Vana-Liivimaa, Vene keel, Venelased, Venemaa, Venemaa Keisririik, 15. sajand. Laienda indeks (12 rohkem) »
Ballett
pisi Ballett (itaalia keelest ballo, 'tantsin') on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.
Ballett ja Tallinn · Ballett ja Tartu ·
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Dominiiklased ja Tallinn · Dominiiklased ja Tartu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Tallinn · Eesti ja Tartu ·
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Eesti 2011. aasta rahvaloendus ja Tallinn · Eesti 2011. aasta rahvaloendus ja Tartu ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Tallinn · Eestlased ja Tartu ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Tallinn · Esimene maailmasõda ja Tartu ·
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Gooti kunst ja Tallinn · Gooti kunst ja Tartu ·
Hansalinn
Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.
Hansalinn ja Tallinn · Hansalinn ja Tartu ·
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Katariina II ja Tallinn · Katariina II ja Tartu ·
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Kirik (pühakoda) ja Tallinn · Kirik (pühakoda) ja Tartu ·
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsism ja Tallinn · Klassitsism ja Tartu ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Lääne-Euroopa ja Tallinn · Lääne-Euroopa ja Tartu ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Leetopiss ja Tallinn · Leetopiss ja Tartu ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Tallinn · Liivimaa ristisõda ja Tartu ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Tallinn · Mõõgavendade ordu ja Tartu ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Tallinn · Moskva tsaaririik ja Tartu ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Tallinn · Narva ja Tartu ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tallinn · Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tartu ·
Nikolai Triik
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Nikolai Triik ja Tallinn · Nikolai Triik ja Tartu ·
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Ooper ja Tallinn · Ooper ja Tartu ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Pärnu ja Tallinn · Pärnu ja Tartu ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Tallinn · Põhjasõda ja Tartu ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Postimees ja Tallinn · Postimees ja Tartu ·
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Rahvastikuregister ja Tallinn · Rahvastikuregister ja Tartu ·
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Raudtee ja Tallinn · Raudtee ja Tartu ·
Riigi Ilmateenistus
Riigi Ilmateenistus on Keskkonnaagentuuri alluvuses tegutsev üksus, mis täidab oma eelkäija (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) ülesandeid.
Riigi Ilmateenistus ja Tallinn · Riigi Ilmateenistus ja Tartu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Tallinn · Rootsi ja Tartu ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Sakslased ja Tallinn · Sakslased ja Tartu ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Soome ja Tallinn · Soome ja Tartu ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Soomlased ja Tallinn · Soomlased ja Tartu ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Tallinn ja Tatarlased · Tartu ja Tatarlased ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Tallinn ja Teine maailmasõda · Tartu ja Teine maailmasõda ·
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Tallinn ja Tsistertslaste ordu · Tartu ja Tsistertslaste ordu ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Tallinn ja Ukrainlased · Tartu ja Ukrainlased ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Tallinn ja Vabadussõda · Tartu ja Vabadussõda ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Tallinn ja Valgevenelased · Tartu ja Valgevenelased ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Tallinn ja Vana-Liivimaa · Tartu ja Vana-Liivimaa ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Tallinn ja Vene keel · Tartu ja Vene keel ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Tallinn ja Venelased · Tartu ja Venelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Tallinn ja Venemaa · Tartu ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Tallinn ja Venemaa Keisririik · Tartu ja Venemaa Keisririik ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tallinn ja Tartu ühist
- Millised on sarnasused Tallinn ja Tartu
Võrdlus Tallinn ja Tartu
Tallinn on 705 suhted, samas Tartu 619. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 3.17% = 42 / (705 + 619).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tallinn ja Tartu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: