Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Tartu ja Toomemägi
Tartu ja Toomemägi on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Andres Tvauri, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõgi, Jaroslav Tark, Johann Wilhelm Krause, Kassitoome, Kiievi-Vene, Kristjan Jaak Petersoni monument, Liivi sõda, Liivimaa ristisõda, Linnus, Litograafia, Louis Höflinger, Mõõgavendade ordu, Põhjasõda, Peipsi järv, Riia peapiiskopkond, Riigikohus, Sossolid, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu linnus, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu tähetorn, Tartu toomkirik, Tartu vanalinna muinsuskaitseala, Vallikraavi tänav, ..., Vana Anatoomikum, Villem Reimani monument. Laienda indeks (2 rohkem) »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Tartu · Andres Tvauri ja Toomemägi ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Toomemägi ·
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Emajõgi ja Tartu · Emajõgi ja Toomemägi ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Jaroslav Tark ja Tartu · Jaroslav Tark ja Toomemägi ·
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Johann Wilhelm Krause ja Tartu · Johann Wilhelm Krause ja Toomemägi ·
Kassitoome
Kassitoome sügisvärvides Kassitoome 2011. aasta kevadel Kassitoome 2012. aasta juunis Tartu toomkirik, vaade K. E. Baeri tänavalt Kassitoome poolt, 2008 Kassitoome on park Tartu kesklinnas.
Kassitoome ja Tartu · Kassitoome ja Toomemägi ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Kiievi-Vene ja Tartu · Kiievi-Vene ja Toomemägi ·
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks.
Kristjan Jaak Petersoni monument ja Tartu · Kristjan Jaak Petersoni monument ja Toomemägi ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Tartu · Liivi sõda ja Toomemägi ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Tartu · Liivimaa ristisõda ja Toomemägi ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Linnus ja Tartu · Linnus ja Toomemägi ·
Litograafia
Litograafiatehnikas trükitud maakaart 1902. aastast, originaalsuurus 33 × 24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.
Litograafia ja Tartu · Litograafia ja Toomemägi ·
Louis Höflinger
Louis Höflingeri litograafia reproduktsioon von Bocki maja välisseinal Tartus Georg Ludwig Friedrich Höflinger oli kunstnik ja fotograaf.
Louis Höflinger ja Tartu · Louis Höflinger ja Toomemägi ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Tartu · Mõõgavendade ordu ja Toomemägi ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Tartu · Põhjasõda ja Toomemägi ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Peipsi järv ja Tartu · Peipsi järv ja Toomemägi ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Tartu · Riia peapiiskopkond ja Toomemägi ·
Riigikohus
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Riigikohus ja Tartu · Riigikohus ja Toomemägi ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Sossolid ja Tartu · Sossolid ja Toomemägi ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Tartu ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Toomemägi ·
Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus Tartu Ülikooli muuseum on 1803.
Tartu ja Tartu Ülikooli muuseum · Tartu Ülikooli muuseum ja Toomemägi ·
Tartu Ülikooli raamatukogu
Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.
Tartu ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Tartu Ülikooli raamatukogu ja Toomemägi ·
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Tartu ja Tartu linnus · Tartu linnus ja Toomemägi ·
Tartu Mänguasjamuuseum
Tartu Mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp Tartu Mänguasjamuuseum, Lutsu 8 Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusena.
Tartu ja Tartu Mänguasjamuuseum · Tartu Mänguasjamuuseum ja Toomemägi ·
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Tartu ja Tartu piiskopilinnus · Tartu piiskopilinnus ja Toomemägi ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Toomemägi ·
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Tartu ja Tartu tähetorn · Tartu tähetorn ja Toomemägi ·
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Tartu ja Tartu toomkirik · Tartu toomkirik ja Toomemägi ·
Tartu vanalinna muinsuskaitseala
Tartu vanalinna muinsuskaitseala paiknemine Tartu vanalinna muinsuskaitseala asub Tartu kesklinnas ja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
Tartu ja Tartu vanalinna muinsuskaitseala · Tartu vanalinna muinsuskaitseala ja Toomemägi ·
Vallikraavi tänav
Vaade tänavale Senffi treppide juurest Vallikraavi tänav 1890. aastal Vallikraavi tänav on tänav Tartus.
Tartu ja Vallikraavi tänav · Toomemägi ja Vallikraavi tänav ·
Vana Anatoomikum
Vana Anatoomikum on Tartus Toomemäel (Uppsala 10, 2018. aastani Lossi 38) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud klassitsistlik hoone.
Tartu ja Vana Anatoomikum · Toomemägi ja Vana Anatoomikum ·
Villem Reimani monument
Villem Reimani monument Tartus Villem Reimani monument asub Tartus Toomemäel.
Tartu ja Villem Reimani monument · Toomemägi ja Villem Reimani monument ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tartu ja Toomemägi ühist
- Millised on sarnasused Tartu ja Toomemägi
Võrdlus Tartu ja Toomemägi
Tartu on 619 suhted, samas Toomemägi 66. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 4.67% = 32 / (619 + 66).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tartu ja Toomemägi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
