Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond
Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse kihelkond, Elert Kruse, Ivan Julm, Jaroslav Tark, Kirumpää piiskopilinnus, Liivi sõda, Mõõgavendade ordu, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Riia peapiiskopkond, Sakala, Stiftifoogt, Tartu, Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu toomkirik, Toomemägi, Ugandi, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vastseliina piiskopilinnus, Võhandu jõgi, Wilhelm von Hohenzollern, 16. sajand.
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Alutaguse kihelkond ja Tartu ajalugu · Alutaguse kihelkond ja Tartu piiskopkond ·
Elert Kruse
Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.
Elert Kruse ja Tartu ajalugu · Elert Kruse ja Tartu piiskopkond ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Tartu ajalugu · Ivan Julm ja Tartu piiskopkond ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Jaroslav Tark ja Tartu ajalugu · Jaroslav Tark ja Tartu piiskopkond ·
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Kirumpää piiskopilinnus ja Tartu ajalugu · Kirumpää piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Tartu ajalugu · Liivi sõda ja Tartu piiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Tartu ajalugu · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Moskva suurvürstiriik ja Tartu ajalugu · Moskva suurvürstiriik ja Tartu piiskopkond ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Tartu ajalugu · Moskva tsaar ja Tartu piiskopkond ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Tartu ajalugu · Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Sakala ja Tartu ajalugu · Sakala ja Tartu piiskopkond ·
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Stiftifoogt ja Tartu ajalugu · Stiftifoogt ja Tartu piiskopkond ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Tartu ja Tartu ajalugu · Tartu ja Tartu piiskopkond ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Tartu ajalugu ja Tartu piiskop · Tartu piiskop ja Tartu piiskopkond ·
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Tartu ajalugu ja Tartu piiskopilinnus · Tartu piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond ·
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Tartu ajalugu ja Tartu toomkirik · Tartu piiskopkond ja Tartu toomkirik ·
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Tartu ajalugu ja Toomemägi · Tartu piiskopkond ja Toomemägi ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Tartu ajalugu ja Ugandi · Tartu piiskopkond ja Ugandi ·
Vana-Kastre
Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Tartu ajalugu ja Vana-Kastre · Tartu piiskopkond ja Vana-Kastre ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Tartu ajalugu ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Tartu ajalugu ja Vastseliina piiskopilinnus · Tartu piiskopkond ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Tartu ajalugu ja Võhandu jõgi · Tartu piiskopkond ja Võhandu jõgi ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Tartu ajalugu ja Wilhelm von Hohenzollern · Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Tartu ajalugu · 16. sajand ja Tartu piiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond
Võrdlus Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond
Tartu ajalugu on 364 suhted, samas Tartu piiskopkond 92. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 5.26% = 24 / (364 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
