Kiiremini kui brauser!
364 suhted: A. Le Coq, Ajalugu, Alūksne, Aleksander I, Aleksandri tänav, Alutaguse kihelkond, Andres Tvauri, Anti Selart, Arnold Matteus, AS Äripäev, Üksküla linnus, Ülejõe (Tartu), Ülikooli tänav, Õnne tänav, Barokk, Bengt Gottfried Forselius, Bila Tserkva, Carsten Selch Jensen, Cesvaine piiskopilinnus, Daugavpils, Dominiiklased, Eesti, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Lihaeksport, Eesti lipp, Eesti Maaülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabariigi aastapäev, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Elert Kruse, Emajõgi, Enn Haabsaar, Enn Tarvel, Erik Dahlberg, Esimene maailmasõda, Esimese astme linn, Forseliuse seminar, Franz Nyenstede, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Gustav II Adolf, Hansa Liit, Hanza Tarkon AS, Haridus- ja Teadusministeerium, Hävituspataljonid, Hõbemünt, Heiki Valk, Heino Elleri Muusikakool, Hektar, Henriku Liivimaa kroonika, ..., Hermann II Wesel, Holland, Holmi tänav (Tartu), I üldlaulupidu, Ida-Euroopa, Innsbruck, Ivan Julm, Ivar Leimus, Jaak Juske, Jaan Tõnisson, Jaani tänav, Jakobi kirik, Jakobi värav, Jalaka liin, Jam-Zapolski vaherahu, Jama, Jaroslav Tark, Jānis Zutis, Jänese raudteesild, Järvamaa, Johann Wilhelm Krause, Johannes XXII, Julius Kuperjanovi tänav, Juuniküüditamine, Kaitseliidu Tartu malev, Kalda tee, Kalevi tänav, Kaluri tänav (Tartu), Karjavärav, Kastani tänav, Katariina II, Katedraal, Kauba Pank, Kauba tänav (Tartu), Kärde rahu, Käsu Hansu nutulaul, Küüni tänav, Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940), Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirumpää piiskopilinnus, Kitsas tänav, Kivisild (Tartu), Klassitsism, Klooster, Koidu tänav (Tartu), Koknese, Kristjan Jaak Peterson, Kultuurikiht, Kunda kultuur, Laat, Lai tänav (Tartu), Laiuse ordulinnus, Latgalid, Lõuna-Eesti, Lea Leppik (ajaloolane), Leetopiss, Lihula piiskopkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Linda Kaljundi, Linn, Lootuse tänav, Lossi tänav (Tartu), Louis Höflinger, Maailmavaade, Magnus, Magnus Gabriel De la Gardie, Majandus, Marek Tamm, Marika Mägi, Massimõrv Tartu vanglas, Mauri Kiudsoo, Märtsiküüditamine, Mõõgavendade ordu, Mõisamehed, Mellini kliinik, Meltsi tiik, Moskva, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Muinaskihelkond, Narva, Narva kindlus, Narva maantee (Tartu), Narva piiramine (1704), Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude Venemaa, Noor-Eesti Kirjastus, Noorlätlased, Novgorodi vürst, Observatoorium, Pargi tänav (Tartu), Päeva tänav, Pärna tänav, Pärnu ajalugu, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Püha Jüri, Pühapäev, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, Pepleri tänav, Pihkva vürstiriik, Pjotr Šuiski, Platon (Kulbusch), Plebaan, Politseivalitsus (Venemaa), Poola aeg, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Puu tänav, Raadi, Raadi sõjaväelennuväli, Radiosüsinikumeetod, Raekoja plats (Tartu), Rahvaste mälestussammas, Rahvus, Raudkivi, Räni alevik, Rēzekne, Riia, Riia peapiiskopkond, Riia tänav, Riia tänava raudteesild, Riia värav, Riigikohus, Rittmeister, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Ropka mõis, Rosen, Rzeczpospolita, Sakala, Saksamaa, Salaspils, Süüria, Sõjandus, Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Slobodaa, Soola tänav, Sossolid, Stiftifoogt, Stolbovo rahu, Sulev Vahtre, Talitee, Tallinn, Tallinna piiramine (1570–1571), Tartu, Tartu ülestõus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu Ülikooli õpetajate seminar, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu bastionid, Tartu Gaasivabrik, Tartu Jaani kirik, Tartu jesuiitide seminar, Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik, Tartu Kaubahoov, Tartu Kaubamaja, Tartu kindlus, Tartu lahing (1224), Tartu linna elektrijaam, Tartu linnamüür, Tartu linnapea, Tartu linnus, Tartu Maarja kirik, Tartu maavalitsus, Tartu muinsuskaitsepäevad, Tartu Naisselts, Tartu Pauluse kirik, Tartu Pärmivabrik, Tartu piiramine (1558), Tartu piiramine (1657), Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu raad, Tartu raekoda, Tartu rahu, Tartu raudteejaam, Tartu spordiriistade vabrik, Tartu tähetorn, Tartu toomkirik, Tartu turuhoone, Tartu vana Maarja kirik, Tartu vanalinn, Tartu vojevoodkond, Tarvas, Tasku Keskus, Tšuudid, Tähe tänav, Tähtvere, Tähtvere tänav, Teine maailmasõda, Tellis, Tiigi tänav (Tartu), Toome värav, Toomemägi, Toomhärra, Turaida piiskopilinnus, Turu tänav, Ugandi, Uueturu tänav, Uus-Ihaste asulakoht, Vabadussõda, Vabadussild, Vaherahu, Vallikraav, Vallikraavi tänav, Vallisaare mõis, Vallisaare vaherahu, Valter Lang, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vanemuise tänav, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Võhandu jõgi, Veetee, Veliki Novgorod, Vene värav, Vene-Liivi sõda, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Veneetsia, Venestusaeg, Veski tänav (Tartu), Viikingiaeg, Viljandi, Vilma Trummal, Virumaa, Vjatško, Vologda, Wehrmacht, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 1. juuli, 1. mai, 12. juuli, 12. oktoober, 12. sajand, 1224, 1233, 1234, 1262, 13. juuli, 13. sajand, 1323, 14. juuni, 14. sajand, 1480, 1481, 1494, 15. sajand, 1501, 1502, 1554, 1558, 1571, 1583, 16. sajand, 1600, 1603, 1625, 1632, 1638, 1656, 1658, 1661, 1697, 17. juuli, 17. juuni, 1708, 1710, 1714, 1775, 1775. aasta Tartu tulekahju, 1784, 1789, 18. sajand, 1802, 1809, 1869, 1889, 1893, 19. sajand, 1918, 1919, 1920, 1938, 1940, 1941, 1944, 1949, 1988, 2. veebruar, 20. sajand, 2001, 23. juuni, 24. juuli, 25. august, 25. juuni, 25. veebruar, 3. juuli, 7. juuli, 9. juuni. Laienda indeks (314 rohkem) »
A. Le Coq
A. Le Coqi tehas Tehase vaade Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim tänapäevani tegutsev õlletootja ja laia tooteportfelliga joogitööstus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja A. Le Coq · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Alūksne · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksandri tänav
Aleksandri tänava algus 6. augustil 2011 Aleksandri tänav (varem Nõukogude tänav; saksa keeles Alexanderstraße, Schweinkoppelstrasse 'Seakopli tänav', Neue Straße 'Uus tänav') on tänav Tartus Kesklinna ja Karlova linnaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Aleksandri tänav · Näe rohkem »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Anti Selart · Näe rohkem »
Arnold Matteus
J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Arnold Matteus · Näe rohkem »
AS Äripäev
AS Äripäev (varasema nimega Äripäeva Kirjastuse AS) on Eesti ettevõte, mis kirjastab ajalehti Äripäev, Delovõje Vedomosti ja Meditsiiniuudised ning kuukirja RP (Raamatupidaja).
Uus!!: Tartu ajalugu ja AS Äripäev · Näe rohkem »
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Üksküla linnus · Näe rohkem »
Ülejõe (Tartu)
Ülejõe linnaosa nähtuna Emajõe Ärikeskusest Ülejõe uus ja vana hoonestus 2021. aasta detsembris Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ülejõe (Tartu) · Näe rohkem »
Ülikooli tänav
Ülikooli tänav Tartu Ülikooli peahoone ees Ülikooli tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ülikooli tänav · Näe rohkem »
Õnne tänav
Puitelamu, Õnne tänav 33 Õnne tänav on tänav Tartus Karlova linnaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Õnne tänav · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Barokk · Näe rohkem »
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »
Bila Tserkva
Bila Tserkva (ukraina Біла Церква, vene Белая Церковь Belaja Tserkov) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Rossi jõe ääres.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Bila Tserkva · Näe rohkem »
Carsten Selch Jensen
Carsten Selch Jensen on taani ajaloolane (medievist).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Carsten Selch Jensen · Näe rohkem »
Cesvaine piiskopilinnus
jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Daugavpils · Näe rohkem »
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Dominiiklased · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Kirjanduse Selts · Näe rohkem »
Eesti Lihaeksport
Eesti Lihaeksport oli Eestis aastatel 1937–1940 tegutsenud äriühing, mille osanikeks olid mitmesugused põllumajandusühingud ja mis koondas ekspordile suunatud tapamajad Tallinnas, Tartus ja Võhmas üheks äriühinguks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Lihaeksport · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Vabariigi aastapäev · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Elert Kruse
Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Elert Kruse · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Emajõgi · Näe rohkem »
Enn Haabsaar
Enn Haabsaar (27. juuni 1943 – 3. veebruar 2008 Saku vald) oli eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Enn Haabsaar · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esimese astme linn
Tartu linnavalitsus asus Tartu raekojas Esimese astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse järgi linn, kus oli üle 50 000 elaniku.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Esimese astme linn · Näe rohkem »
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »
Franz Nyenstede
Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Franz Nyenstede · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Hanza Tarkon AS
HANZA Mechanics Tartu AS (varem ka: AS Tarkon ja HANZA Tarkon AS) on Tartus asuv ja mitmesuguseid elektroonikakomponente valmistav ettevõte.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Hanza Tarkon AS · Näe rohkem »
Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Haridus- ja Teadusministeerium · Näe rohkem »
Hävituspataljonid
Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Hävituspataljonid · Näe rohkem »
Hõbemünt
Hõbemünt on münt, mis sisaldab oma kaalust üle 500 tuhandiku (500‰ ehk 50%) puhast hõbedat.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Hõbemünt · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Heiki Valk · Näe rohkem »
Heino Elleri Muusikakool
Lossi tn 15) Tubina saal Heino Elleri Muusikakoolis Heino Elleri Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus Tartus aadressil Lossi tänav 15.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Heino Elleri Muusikakool · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Hektar · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Holland · Näe rohkem »
Holmi tänav (Tartu)
Ülejõel 1910. aasta paiku. Holmi tänav 1877. aasta kaardil (all keskel) Holmi tänav (Holmstraße) oli tänav Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Holmi tänav (Tartu) · Näe rohkem »
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
Uus!!: Tartu ajalugu ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Innsbruck
Innsbruck Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal Innsbruck on linn Lääne-Austrias, Tirooli liidumaa pealinn ja on suuruselt viies linn Austrias.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Innsbruck · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ivar Leimus · Näe rohkem »
Jaak Juske
Jaak Juske (sündinud 12. detsembril 1976 Tartus) on Eesti poliitik, õpetaja ja publitsist.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaak Juske · Näe rohkem »
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »
Jaani tänav
Jaani tänav 4, Tampere maja (2007). Jaani tn 5, Tartu Jaani kirik Jaani tänav (saksa keeles Johannisstraße) on Tartu kesklinna tänav, mis on saanud nime tänaval asuva Jaani kiriku järgi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaani tänav · Näe rohkem »
Jakobi kirik
Jakobi kirik on mitme kiriku nimi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jakobi kirik · Näe rohkem »
Jakobi värav
Jakobi värav ehk Nunnavärav (ka Verine värav, saksa keeles Jakobstor) oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaidJaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17, mis asus praegusel Jakobi tänaval, Jakobimäe all.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jakobi värav · Näe rohkem »
Jalaka liin
Jalaka liin oli 1941.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jalaka liin · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jama
Jama on.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jama · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jānis Zutis
Jānis Zutis (16. august 1893 Serene vald – 28. juuni 1962 Jūrmala) oli läti ajaloolane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jānis Zutis · Näe rohkem »
Jänese raudteesild
Droonivideo Emajõge ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris Jänese raudteesild on raudteesild Tapa–Tartu raudteel Kärkna ja Tartu vahelisel lõigul üle Suure-Emajõe.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Jänese raudteesild · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Järvamaa · Näe rohkem »
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »
Johannes XXII
Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Johannes XXII · Näe rohkem »
Julius Kuperjanovi tänav
Endine purskkaev karu kujuga Kuperjanovi tänava pargis, sügis 2011 Julius Kuperjanovi tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Julius Kuperjanovi tänav · Näe rohkem »
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »
Kaitseliidu Tartu malev
Maleva staabi hoone Tartu malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Tartus ja Tartumaal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kaitseliidu Tartu malev · Näe rohkem »
Kalda tee
Kalda tee äärsed majad. Kalda tee on tänav Tartus Annelinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kalda tee · Näe rohkem »
Kalevi tänav
Kalevi tänav (varem Karlova tänav) on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kalevi tänav · Näe rohkem »
Kaluri tänav (Tartu)
Kaluri tänav (saksa keeles Fischerstraße) on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kaluri tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Karjavärav
Karjavärav ehk Saksa värav oli üks suuremaid väravaid Tartu linnamüüris.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Karjavärav · Näe rohkem »
Kastani tänav
Vaade Kastani tänava ringristmikule.Kella 4 suunas – Pepleri tänav.Kella 8 suunas – Kastani tänav.Kella 10 suunas – Julius Kuperjanovi tänav.Kella 11 suunas – J. Tõnissoni tänav.Kella 2 suunas – Kastani tänav Kastani tänav Vanemuise ristmikult Riia tänava poole Kastani tänav Vanemuise ristmikult põhja poole Vaade tänava algusele 20. saj. alul Kastani tänav (saksa keeles Kastanienstraße, Kastanienallee) on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kastani tänav · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Katariina II · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Katedraal · Näe rohkem »
Kauba Pank
AS Kauba Pank oli 1920–1940 Eestis tegutsenud pank.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kauba Pank · Näe rohkem »
Kauba tänav (Tartu)
Kauba tänav oli tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kauba tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Käsu Hansu nutulaul
Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Käsu Hansu nutulaul · Näe rohkem »
Küüni tänav
Küüni tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Küüni tänav · Näe rohkem »
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940) · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kitsas tänav
Kitsas tänav W. Struve tänava poolt Kitsas tänav (saksa keeles Schmalstraße) on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kitsas tänav · Näe rohkem »
Kivisild (Tartu)
1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kivisild (Tartu) · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Klassitsism · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Klooster · Näe rohkem »
Koidu tänav (Tartu)
Koidu tänav (kuni 1936. aastani Katariina tänav; Katharinenstraße) on umbtänav Tartus, Karlovas ja mille pikkus on umbes 220 meetrit.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Koidu tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Koknese · Näe rohkem »
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kristjan Jaak Peterson · Näe rohkem »
Kultuurikiht
Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kultuurikiht · Näe rohkem »
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Kunda kultuur · Näe rohkem »
Laat
Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Laat · Näe rohkem »
Lai tänav (Tartu)
Laia tänava algus Toomemäel Lai tänav (saksa keeles Breitstraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Lai tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Lea Leppik (ajaloolane)
Lea Leppik (sünninimi Lea Salupere; sündinud 19. detsembril 1962 Tartus) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Lea Leppik (ajaloolane) · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Leetopiss · Näe rohkem »
Lihula piiskopkond
Lihula piiskopkond ehk Eestimaa piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Eestimaal aastatel 1211–1235, kuni see nimetati ümber Tartu piiskopkonnaks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Lihula piiskopkond · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Linn · Näe rohkem »
Lootuse tänav
Lootuse tänav (Hoffnungsstraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Lootuse tänav · Näe rohkem »
Lossi tänav (Tartu)
Lossi tänav (saksa keeles Schlossstrasse) on tänav Tartus, mis ühendab kesklinna ja Toomemäge.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Lossi tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Louis Höflinger
Louis Höflingeri litograafia reproduktsioon von Bocki maja välisseinal Tartus Georg Ludwig Friedrich Höflinger oli kunstnik ja fotograaf.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Louis Höflinger · Näe rohkem »
Maailmavaade
Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Maailmavaade · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Magnus · Näe rohkem »
Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Majandus · Näe rohkem »
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Marek Tamm · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Massimõrv Tartu vanglas
Tartu vangla massimõrva ohvrid Tartu vangla massimõrvas tapetute laibad Massimõrv Tartu vanglas oli Suvesõja ajal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD toime pandud inimsusvastane kuritegu, mille käigus hukati 193 süütut inimest.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Massimõrv Tartu vanglas · Näe rohkem »
Mauri Kiudsoo
Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on mündiaarded ja peitleiud, viikingiaegsed veeteed, muinasaegne rauakaubandus ning 1940/50.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Mauri Kiudsoo · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mõisamehed
Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Mõisamehed · Näe rohkem »
Mellini kliinik
Mellini kliinik oli haigla Tartus, mis asus Pepleri ja Vanemuise tänava nurgal (Aia 36 (Aia ja Pepleri tänava nurgal). Mellini kliinik rajati Tartus 1894. aastal, kliiniku asutajaks oli dr. med. Johannes Meyer. Esialgu tegutses kliinik tagasihoidlikult, 1911. aastal sai valmis Mellini kliinikule haigemaja. Selle haigemaja ehitustööd algasid juba 1907. aastal. Haigla mahutas kuni 75 haigewoodit. Kliiniku juures tegutses ka meditsiiniõdede kool. Mellini kliiniku hoone hävis Punaarmee kahuritules augustis 1944.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Mellini kliinik · Näe rohkem »
Meltsi tiik
Meltsi tiik 19. sajandil Meltsi tiik ehk Meltsiveski tiik oli veekogu Tartus Ülejõel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Meltsi tiik · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Narva · Näe rohkem »
Narva kindlus
Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Narva kindlus · Näe rohkem »
Narva maantee (Tartu)
Narva maantee vaatega Narvamäelt linna poole, 2010 Narva maantee on tänav Tartus Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Narva maantee (Tartu) · Näe rohkem »
Narva piiramine (1704)
Narva piiramine oli 1704.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Narva piiramine (1704) · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Noor-Eesti Kirjastus
alt.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Noor-Eesti Kirjastus · Näe rohkem »
Noorlätlased
Noorlätlased (läti keeles jaunlatvieši) oli Läti liberaalse rahvusliku liikumise liikmed.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Noorlätlased · Näe rohkem »
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Observatoorium · Näe rohkem »
Pargi tänav (Tartu)
Elamu Tartus Pargi 3, ehitatud aastatel 1931–1933. Pargi tänav on tänav Tartus kesklinna ja Karlova linnaosa piiril.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pargi tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Päeva tänav
Puithoone Päeva tn 13 Päeva tänav (saksa keeles Sonnenstraße) on tänav Tartus Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Päeva tänav · Näe rohkem »
Pärna tänav
Endise Tartu pärmivabriku hoone Pika ja Pärna tänava nurgal, juuli 2011. Pärna tänav (saksa keeles Lindenstraße) on tänav Tartus Ülejõel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pärna tänav · Näe rohkem »
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Püha Jüri
Raffael "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505–1506, Rahvusgalerii, Washington) Püha Jüri (Georgios; ka Georgius ja Georgi Võidukandja; hukati 303) oli Kapadookiast pärit ohvitser ja kristlik märter.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Püha Jüri · Näe rohkem »
Pühapäev
Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pühapäev · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Peeter I · Näe rohkem »
Pepleri tänav
Pepleri tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pepleri tänav · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »
Platon (Kulbusch)
Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Platon (Kulbusch) · Näe rohkem »
Plebaan
Plebaan (ladina keeles plebanus, saksa keeles Leutpriester) on katoliku kirikus kogudusepreestri ülesandeid täitev preester, tavaliselt diötsesaanpreester.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Plebaan · Näe rohkem »
Politseivalitsus (Venemaa)
Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Politseivalitsus (Venemaa) · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Puu tänav
Puu tänav Puu tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Puu tänav · Näe rohkem »
Raadi
* Raadi on alev Tartu maakonnas, Tartu vallas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Raadi · Näe rohkem »
Raadi sõjaväelennuväli
Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Raadi sõjaväelennuväli · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Raekoja plats (Tartu)
Raekoja plats jõuluehtes (2012) Jõulutuled Raekoja platsil (2007) Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Raekoja plats (Tartu) · Näe rohkem »
Rahvaste mälestussammas
Rahvaste mälestussammas Tartukeelne tekst mälestussambal Rahvaste mälestussammas ehk Rahvaste monument on mälestusmärk Tartus Toomeorus Vallikraavi tänaval.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rahvaste mälestussammas · Näe rohkem »
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rahvus · Näe rohkem »
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Raudkivi · Näe rohkem »
Räni alevik
Räni on alevik Tartu maakonnas Kambja vallas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Räni alevik · Näe rohkem »
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rēzekne · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia tänav · Näe rohkem »
Riia tänava raudteesild
Riia tänava raudteesild Riia maantee sild 2021. aasta detsembris Riia tänava raudteesild on Tartu raudteesild, mis ületab Riia tänava lõigul Vaksali tänava ja Raudtee tänava vahel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia tänava raudteesild · Näe rohkem »
Riia värav
Riia värav ehk Andrease värav oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaidJaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17, millest algas Riia maantee.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia värav · Näe rohkem »
Riigikohus
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Riigikohus · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rittmeister · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ropka mõis · Näe rohkem »
Rosen
Rosen on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rosen · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Sakala · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Salaspils · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Süüria · Näe rohkem »
Sõjandus
Sõjandus on inimtegevuse valdkond, mille eesmärk on enda ühiskondlike ressursside ja territooriumi kaitse ning võimaliku vaenlase ressursside ja valduste üle kontrolli saavutamine.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Sõjandus · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »
Slobodaa
Slobodaa on keskaegse Venemaa ja Venemaa keisririigi suurlinnade linnasaras ehk eeslinn.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Slobodaa · Näe rohkem »
Soola tänav
Soola tänav on tänav Tartus Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Soola tänav · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Sossolid · Näe rohkem »
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Stiftifoogt · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Talitee
Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Talitee · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna piiramine (1570–1571)
Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tallinna piiramine (1570–1571) · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu ülestõus
Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu ülestõus · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õpetajate seminar
Tartu Ülikooli õpetajate seminar on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi osakond, kus koolitatakse klassiõpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe) ja koolieelse lasteasutuse õpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõpe).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikooli õpetajate seminar · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »
Tartu bastionid
Tartu bastionid kavandati Tartu linna muldkindlustustena Rootsi võimu ajal 1660.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu bastionid · Näe rohkem »
Tartu Gaasivabrik
Tartu Gaasivabrik oli Tartu linna esimene ettevõte, mis varustas linna gaasiga.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Gaasivabrik · Näe rohkem »
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Jaani kirik · Näe rohkem »
Tartu jesuiitide seminar
Tartu jesuiitide seminar (ladina keeles Collegium Derpatense) oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu jesuiitide seminar · Näe rohkem »
Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik
Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik on õigeusu kirik Tartus Magasini tänav 1, EAÕK Tartu piiskopkonna peakirik, Tartu piiskopi katedraalkirik.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik · Näe rohkem »
Tartu Kaubahoov
Tartu Kaubahoov umbes aastal 1907 Kaubahoovi samba kunagist asukohta märkiv plaat Tartus Küüni tänava sillutises (juuli 2012) Tartu Kaubahoov oli kaubahoone Tartu kesklinnas Emajõe ääres endise vallikraavi alal, Poe tänava ja Kauba tänava vahel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Kaubahoov · Näe rohkem »
Tartu Kaubamaja
Tartu Kaubamaja Tartu Kaubamaja õhtul Tartu Kaubamaja on kaubanduskeskus Tartus aadressil Riia tänav 1.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Kaubamaja · Näe rohkem »
Tartu kindlus
Tartu kindlus 17. sajandil Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. Johann Christoph Brotze kogust Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu kindlus · Näe rohkem »
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »
Tartu linna elektrijaam
Tartu linna elektrijaam oli aastatel 1910–1926 Tartu linnas tegutsenud soojuselektrijaam võimsusega 150 kW, asukohaga Soola tänaval.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linna elektrijaam · Näe rohkem »
Tartu linnamüür
Linnamüüri säilmed Vabaduse pst ja Magasini tn vahel Tartu linnamüüri säilmed Tartu botaanikaaias Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linnamüür · Näe rohkem »
Tartu linnapea
Tartu linnapea juhib Tartu Linnavalitsust.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linnapea · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartu Maarja kirik
Tartu Maarja kirik on 1842.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Maarja kirik · Näe rohkem »
Tartu maavalitsus
Tartu maavalitsus oli Tartu maavanemat teenindav riigiasutus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu maavalitsus · Näe rohkem »
Tartu muinsuskaitsepäevad
Tartu muinsuskaitsepäevad olid 14.−17. aprillini 1988 Tartus toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi muinsuskaitseklubide V kokkutulek, millest kujunes esimene Eesti taasiseseisvumise suurüritus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu muinsuskaitsepäevad · Näe rohkem »
Tartu Naisselts
Tartu Naisselts (varasema nimega Tartu Eesti Naesterahva SeltsSirje Kivimäe. Esimesed naisseltsid Eestis ja nende tegelased. Kogumikus Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Eesti Ajalooarhiiv, 1995. Lk 130) oli üks esimesi naiste õigustest rääkivaid organisatsioone Eestis.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Naisselts · Näe rohkem »
Tartu Pauluse kirik
Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud kivikirik Tartu linnas, milles tegutseb EELK Tartu Pauluse kogudus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Pauluse kirik · Näe rohkem »
Tartu Pärmivabrik
Endise Tartu pärmivabriku hoone Pika ja Pärna tänava nurgal, juuli 2011 Emajõge, aprill 2010 Tartu Pärmivabrik oli Tartus tegutsenud tööstusettevõte.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Pärmivabrik · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1657)
Tartu piiramine 1657.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiramine (1657) · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu raad
Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu raad · Näe rohkem »
Tartu raekoda
Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782 Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu raekoda · Näe rohkem »
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu rahu · Näe rohkem »
Tartu raudteejaam
Tartu raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Dorpat) on raudteejaam Tartumaal Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu raudteejaam · Näe rohkem »
Tartu spordiriistade vabrik
Tartu spordiriistade vabrik (enne 1929 Balti spordiriistade vabrik) oli Tartu ettevõte, kus toodeti spordivahendeid.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu spordiriistade vabrik · Näe rohkem »
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Tartu turuhoone
Vabaduse puiestee, juuli 2011 Tartu turuhoone on siseturu jaoks ehitatud uusklassitsistlikus dekoratiivstiilis hoone Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu turuhoone · Näe rohkem »
Tartu vana Maarja kirik
Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »
Tartu vanalinn
Jaani kirik Louis Höflingeri litograafial "Die Universitätsgebäude", 1860 Tartu Jaani kirik Tartu vanalinn on Tartu linnasüda, Tartu vanim linnaosa.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu vanalinn · Näe rohkem »
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tarvas · Näe rohkem »
Tasku Keskus
pisi Tasku keskus ehk Tasku on kaubanduskeskus Tartu kesklinnas, Turu tänava, Soola tänava, Emajõe ja Võidu silla vahelises kvartalis Turu tänava ja Võidu silla poolses nurgas, aadressil Turu tänav 2 Tartu.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tasku Keskus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tähe tänav
Tähe 20 Tähe 95 Tähe tänav on 4,1 km pikkune tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tähe tänav · Näe rohkem »
Tähtvere
Taara puiestee Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tähtvere · Näe rohkem »
Tähtvere tänav
Tähtvere tänav on tänav Tartus Supilinna ja Tähtvere piiril.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tähtvere tänav · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tellis · Näe rohkem »
Tiigi tänav (Tartu)
Tiigi tänava algus, vasakul Tartu Ülikooli raamatukogu Tiigi tänava lõpp Vaksali tänaval Tiigi tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Tiigi tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Toome värav
Toome värav ehk Toomevärav oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaid,Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17 mis ühendas all-linna piiskopilinnuse ja kindlustustega Toomemäel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Toome värav · Näe rohkem »
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Toomemägi · Näe rohkem »
Toomhärra
Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Toomhärra · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
Turu tänav
Turu tänav vaadatuna Sõpruse sillalt Turu tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Turu tänav · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Ugandi · Näe rohkem »
Uueturu tänav
Uueturu tänav asub Tartu kesklinnas Vabaduse puiestee ja Ülikooli tänava vahel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Uueturu tänav · Näe rohkem »
Uus-Ihaste asulakoht
Uus-Ihaste asulakoht on asulakoht Tartus Uus-Ihastes.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Uus-Ihaste asulakoht · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vabadussild · Näe rohkem »
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vaherahu · Näe rohkem »
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallikraav · Näe rohkem »
Vallikraavi tänav
Vaade tänavale Senffi treppide juurest Vallikraavi tänav 1890. aastal Vallikraavi tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallikraavi tänav · Näe rohkem »
Vallisaare mõis
Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallisaare mõis · Näe rohkem »
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vana-Kastre
Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vana-Kastre · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vanemuise tänav
Paremal Vanemuise suur maja (Vanemuise tänav 6), taustal Tartu Kaubamaja (Riia tänav 1) Vaade Vanemuise tänava ristmikult Wilhelm Struve tänavale ja Riia tänava poole Vanemuise tänava lõpp Vanemuise tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vanemuise tänav · Näe rohkem »
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vasknarva · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Veetee
Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Veetee · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene värav
Vene värav oli Vene silla juures asunud linnavärav Tartus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vene värav · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Veneetsia · Näe rohkem »
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Venestusaeg · Näe rohkem »
Veski tänav (Tartu)
Veski tänav on tänav Tartu kesklinnas ja Tähtvere linnaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Veski tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Tartu ajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Viljandi · Näe rohkem »
Vilma Trummal
Vilma Juliane Trummal (neiupõlvenimi Õunroos; 21. november 1924 Harjumaa – 18. oktoober 2022 Tartu) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vilma Trummal · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vjatško · Näe rohkem »
Vologda
Vologda on linn Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Vologda · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Wehrmacht · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Tartu ajalugu ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1. juuli · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1. mai · Näe rohkem »
12. juuli
12.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 12. juuli · Näe rohkem »
12. oktoober
12.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 12. oktoober · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1224 · Näe rohkem »
1233
1233.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1233 · Näe rohkem »
1234
1234.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1234 · Näe rohkem »
1262
1262.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1262 · Näe rohkem »
13. juuli
13.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 13. juuli · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1323 · Näe rohkem »
14. juuni
14.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 14. juuni · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 14. sajand · Näe rohkem »
1480
1480.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1480 · Näe rohkem »
1481
1481.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1481 · Näe rohkem »
1494
1494.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1494 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 15. sajand · Näe rohkem »
1501
1501.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1501 · Näe rohkem »
1502
1502.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1502 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1554 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1558 · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1571 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1583 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 16. sajand · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1600 · Näe rohkem »
1603
1603.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1603 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1625 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1632 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1638 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1658 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1661 · Näe rohkem »
1697
1697.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1697 · Näe rohkem »
17. juuli
17.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 17. juuli · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 17. juuni · Näe rohkem »
1708
1708.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1708 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1710 · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1714 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1775 · Näe rohkem »
1775. aasta Tartu tulekahju
1775.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1775. aasta Tartu tulekahju · Näe rohkem »
1784
1784.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1784 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1789 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 18. sajand · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1802 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1809 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1869 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1889 · Näe rohkem »
1893
1893.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1893 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 19. sajand · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1920 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1938 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1944 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1949 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 1988 · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 2001 · Näe rohkem »
23. juuni
23.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 23. juuni · Näe rohkem »
24. juuli
24.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 24. juuli · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 25. august · Näe rohkem »
25. juuni
25.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 25. juuni · Näe rohkem »
25. veebruar
25.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 25. veebruar · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 3. juuli · Näe rohkem »
7. juuli
7.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 7. juuli · Näe rohkem »
9. juuni
9.
Uus!!: Tartu ajalugu ja 9. juuni · Näe rohkem »
